Vestmik

et Minevik 1   »   nn Fortid 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [åttiein]

Fortid 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
kirjutama sk-ive s_____ s-r-v- ------ skrive 0
Ta kirjutas kirja. H-- sk-eiv --t---ev. H__ s_____ e__ b____ H-n s-r-i- e-t b-e-. -------------------- Han skreiv eit brev. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Og -o s-re-v--i--kor-. O_ h_ s_____ e__ k____ O- h- s-r-i- e-t k-r-. ---------------------- Og ho skreiv eit kort. 0
lugema le-e l___ l-s- ---- lese 0
Ta luges ajakirja. E- la- --- --g--i-. E_ l__ e__ m_______ E- l-s e-t m-g-s-n- ------------------- Eg las eit magasin. 0
Ja ta luges raamatut. Og--o -as-ei bok. O_ h_ l__ e_ b___ O- h- l-s e- b-k- ----------------- Og ho las ei bok. 0
võtma t- t_ t- -- ta 0
Ta võttis sigareti. H---tok --- -iga-et-. H__ t__ e__ s________ H-n t-k e-n s-g-r-t-. --------------------- Han tok ein sigarett. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. H----k-e---s--kk---jokolad--a-e. H_ t__ e__ s_____ s_____________ H- t-k e-t s-y-k- s-o-o-a-e-a-e- -------------------------------- Ho tok eit stykke sjokoladekake. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. H-----r -t-u, -en-ho -a- t-u--s-. H__ v__ u____ m__ h_ v__ t_______ H-n v-r u-r-, m-n h- v-r t-u-a-t- --------------------------------- Han var utru, men ho var trufast. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Ha--v-r-l--- men-h- v-r---i--i-. H__ v__ l___ m__ h_ v__ f_______ H-n v-r l-t- m-n h- v-r f-i-t-g- -------------------------------- Han var lat, men ho var flittig. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Han-var--a-t-----e---o------ik. H__ v__ f______ m__ h_ v__ r___ H-n v-r f-t-i-, m-n h- v-r r-k- ------------------------------- Han var fattig, men ho var rik. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. H-n ha-d- ing-n p------ -e-r---jel-. H__ h____ i____ p______ b____ g_____ H-n h-d-e i-g-n p-n-a-, b-r-e g-e-d- ------------------------------------ Han hadde ingen pengar, berre gjeld. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. H---ha-d- -kk---fl-k-, --rr- u--a-s. H__ h____ i____ f_____ b____ u______ H-n h-d-e i-k-e f-a-s- b-r-e u-l-k-. ------------------------------------ Han hadde ikkje flaks, berre uflaks. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. H-n l--k--t-ik--e- --n-be----m-sl--ka-t. H__ l______ i_____ h__ b____ m__________ H-n l-k-a-t i-k-e- h-n b-r-e m-s-u-k-s-. ---------------------------------------- Han lukkast ikkje, han berre mislukkast. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. H---v-r -k-je-f-r-øgd, -----i-f-r---d. H__ v__ i____ f_______ m__ m__________ H-n v-r i-k-e f-r-ø-d- m-n m-s-o-n-g-. -------------------------------------- Han var ikkje fornøgd, men misfornøgd. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. H-n-v---ik----lu-k-leg----- -l-k-ele-. H__ v__ i____ l________ m__ u_________ H-n v-r i-k-e l-k-e-e-, m-n u-u-k-l-g- -------------------------------------- Han var ikkje lukkeleg, men ulukkeleg. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. H-n -a- i---e-sy--at-s-,---n-----p-tis-. H__ v__ i____ s_________ m__ u__________ H-n v-r i-k-e s-m-a-i-k- m-n u-y-p-t-s-. ---------------------------------------- Han var ikkje sympatisk, men usympatisk. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...