Vestmik

et Minevik 1   »   de Vergangenheit 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [einundachtzig]

Vergangenheit 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
kirjutama sc------n s________ s-h-e-b-n --------- schreiben 0
Ta kirjutas kirja. Er --h--eb ----- -ri--. E_ s______ e____ B_____ E- s-h-i-b e-n-n B-i-f- ----------------------- Er schrieb einen Brief. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Und s-- ------b eine---rte. U__ s__ s______ e___ K_____ U-d s-e s-h-i-b e-n- K-r-e- --------------------------- Und sie schrieb eine Karte. 0
lugema l-sen l____ l-s-n ----- lesen 0
Ta luges ajakirja. Er--a------ Ill---r-ert-. E_ l__ e___ I____________ E- l-s e-n- I-l-s-r-e-t-. ------------------------- Er las eine Illustrierte. 0
Ja ta luges raamatut. Und s-e-la--e-n--uch. U__ s__ l__ e__ B____ U-d s-e l-s e-n B-c-. --------------------- Und sie las ein Buch. 0
võtma n-hmen n_____ n-h-e- ------ nehmen 0
Ta võttis sigareti. E- --h---in--Zi-a-ette. E_ n___ e___ Z_________ E- n-h- e-n- Z-g-r-t-e- ----------------------- Er nahm eine Zigarette. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. S-e-nahm ein-S-ü---Sch-kol---. S__ n___ e__ S____ S__________ S-e n-h- e-n S-ü-k S-h-k-l-d-. ------------------------------ Sie nahm ein Stück Schokolade. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. E- -ar u-t-eu,-a--- s----a- tre-. E_ w__ u______ a___ s__ w__ t____ E- w-r u-t-e-, a-e- s-e w-r t-e-. --------------------------------- Er war untreu, aber sie war treu. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Er---- f-ul- a--r-sie war--lei--g. E_ w__ f____ a___ s__ w__ f_______ E- w-r f-u-, a-e- s-e w-r f-e-ß-g- ---------------------------------- Er war faul, aber sie war fleißig. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Er w-- -rm,-ab-- s---w-r-r-ich. E_ w__ a___ a___ s__ w__ r_____ E- w-r a-m- a-e- s-e w-r r-i-h- ------------------------------- Er war arm, aber sie war reich. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Er-h---- -e-n-Geld- s--d-rn-Sc-u----. E_ h____ k___ G____ s______ S________ E- h-t-e k-i- G-l-, s-n-e-n S-h-l-e-. ------------------------------------- Er hatte kein Geld, sondern Schulden. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. E- -a-te k-i---lück, s--de-- Pech. E_ h____ k___ G_____ s______ P____ E- h-t-e k-i- G-ü-k- s-n-e-n P-c-. ---------------------------------- Er hatte kein Glück, sondern Pech. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Er--a-t---ei-e- -rf-lg--son---- Miss---o-g. E_ h____ k_____ E______ s______ M__________ E- h-t-e k-i-e- E-f-l-, s-n-e-n M-s-e-f-l-. ------------------------------------------- Er hatte keinen Erfolg, sondern Misserfolg. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. E--w-r nich--z---i--en--so-d-rn ---u--ie--n. E_ w__ n____ z_________ s______ u___________ E- w-r n-c-t z-f-i-d-n- s-n-e-n u-z-f-i-d-n- -------------------------------------------- Er war nicht zufrieden, sondern unzufrieden. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. E- w-- --ch- -l--k---h,-s-nd--- -ngl-c---c-. E_ w__ n____ g_________ s______ u___________ E- w-r n-c-t g-ü-k-i-h- s-n-e-n u-g-ü-k-i-h- -------------------------------------------- Er war nicht glücklich, sondern unglücklich. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. E- w-r ni--t --m-at-i--h, son-ern--n-----t---ch. E_ w__ n____ s___________ s______ u_____________ E- w-r n-c-t s-m-a-h-s-h- s-n-e-n u-s-m-a-h-s-h- ------------------------------------------------ Er war nicht sympathisch, sondern unsympathisch. 0

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...