Vestmik

et Minevik 1   »   lv Pagātne 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [astoņdesmit viens]

Pagātne 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
kirjutama r-kst-t rakstīt r-k-t-t ------- rakstīt 0
Ta kirjutas kirja. Viņ----kstī-a--ēstu--. Viņš rakstīja vēstuli. V-ņ- r-k-t-j- v-s-u-i- ---------------------- Viņš rakstīja vēstuli. 0
Ja tema kirjutas kaardi. U- viņ--rak--ī-a pas-ka-t-. Un viņa rakstīja pastkarti. U- v-ņ- r-k-t-j- p-s-k-r-i- --------------------------- Un viņa rakstīja pastkarti. 0
lugema las-t lasīt l-s-t ----- lasīt 0
Ta luges ajakirja. Vi---la-ī-- -l----ē----u-n-l-. Viņš lasīja ilustrētu žurnālu. V-ņ- l-s-j- i-u-t-ē-u ž-r-ā-u- ------------------------------ Viņš lasīja ilustrētu žurnālu. 0
Ja ta luges raamatut. U- v-ņa--a--j---r-m-tu. Un viņa lasīja grāmatu. U- v-ņ- l-s-j- g-ā-a-u- ----------------------- Un viņa lasīja grāmatu. 0
võtma ņemt ņemt ņ-m- ---- ņemt 0
Ta võttis sigareti. Vi-- p----a-c-------. Viņš paņēma cigareti. V-ņ- p-ņ-m- c-g-r-t-. --------------------- Viņš paņēma cigareti. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. V--- p-ņ-ma-g-ba-iņu-šo-o---es. Viņa paņēma gabaliņu šokolādes. V-ņ- p-ņ-m- g-b-l-ņ- š-k-l-d-s- ------------------------------- Viņa paņēma gabaliņu šokolādes. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. V-----ija-n-uz---īg-, be--v-ņa bi-- u-ti-īg-. Viņš bija neuzticīgs, bet viņa bija uzticīga. V-ņ- b-j- n-u-t-c-g-, b-t v-ņ- b-j- u-t-c-g-. --------------------------------------------- Viņš bija neuzticīgs, bet viņa bija uzticīga. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Viņ- ---a -li---, b-t---ņ- --ja ča---. Viņš bija slinks, bet viņa bija čakla. V-ņ- b-j- s-i-k-, b-t v-ņ- b-j- č-k-a- -------------------------------------- Viņš bija slinks, bet viņa bija čakla. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. V--- -ija-n-b--z--s- --t---ņ--bi-a b-g-t-. Viņš bija nabadzīgs, bet viņa bija bagāta. V-ņ- b-j- n-b-d-ī-s- b-t v-ņ- b-j- b-g-t-. ------------------------------------------ Viņš bija nabadzīgs, bet viņa bija bagāta. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. V---m----i-a-na--a-- -e- bij--p-r-di. Viņam nebija naudas, bet bija parādi. V-ņ-m n-b-j- n-u-a-, b-t b-j- p-r-d-. ------------------------------------- Viņam nebija naudas, bet bija parādi. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Vi-am -e--ja ---mes, be---ij- ----i-es. Viņam nebija laimes, bet bija nelaimes. V-ņ-m n-b-j- l-i-e-, b-t b-j- n-l-i-e-. --------------------------------------- Viņam nebija laimes, bet bija nelaimes. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Viņ---nebi-a-pa-āku-u- b-- -ij- ---ei--m-s. Viņam nebija panākumu, bet bija neveiksmes. V-ņ-m n-b-j- p-n-k-m-, b-t b-j- n-v-i-s-e-. ------------------------------------------- Viņam nebija panākumu, bet bija neveiksmes. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. V----nebi-a -p--e-in-ts, ----bi-a ----mi-r-n-t-. Viņš nebija apmierināts, bet bija neapmierināts. V-ņ- n-b-j- a-m-e-i-ā-s- b-t b-j- n-a-m-e-i-ā-s- ------------------------------------------------ Viņš nebija apmierināts, bet bija neapmierināts. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. V--- -------lai----- b-----ja--el-i----. Viņš nebija laimīgs, bet bija nelaimīgs. V-ņ- n-b-j- l-i-ī-s- b-t b-j- n-l-i-ī-s- ---------------------------------------- Viņš nebija laimīgs, bet bija nelaimīgs. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Vi-š-n-b----si-p------, -et--i-- nes-mpā-i---. Viņš nebija simpātisks, bet bija nesimpātisks. V-ņ- n-b-j- s-m-ā-i-k-, b-t b-j- n-s-m-ā-i-k-. ---------------------------------------------- Viņš nebija simpātisks, bet bija nesimpātisks. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...