Vestmik

et Minevik 1   »   es Pretérito 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [ochenta y uno]

Pretérito 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hispaania Mängi Rohkem
kirjutama escr-bir e_______ e-c-i-i- -------- escribir
Ta kirjutas kirja. Él ----ibió --- -a-ta. É_ e_______ u__ c_____ É- e-c-i-i- u-a c-r-a- ---------------------- Él escribió una carta.
Ja tema kirjutas kaardi. Y --la---c-i--ó---- p-s-al. Y e___ e_______ u__ p______ Y e-l- e-c-i-i- u-a p-s-a-. --------------------------- Y ella escribió una postal.
lugema l--r l___ l-e- ---- leer
Ta luges ajakirja. É- -e-ó u-- r-vist-. É_ l___ u__ r_______ É- l-y- u-a r-v-s-a- -------------------- Él leyó una revista.
Ja ta luges raamatut. Y -lla-l------ -i--o. Y e___ l___ u_ l_____ Y e-l- l-y- u- l-b-o- --------------------- Y ella leyó un libro.
võtma c-g-- - --m-r- ag--ra--(-m.) c____ / t_____ a______ (____ c-g-r / t-m-r- a-a-r-r (-m-) ---------------------------- coger / tomar, agarrar (am.)
Ta võttis sigareti. Él cogió -n--iga-rillo. É_ c____ u_ c__________ É- c-g-ó u- c-g-r-i-l-. ----------------------- Él cogió un cigarrillo.
Ta võttis tüki šokolaadi. E--- c-g-- un-t---o-de ---colat-. E___ c____ u_ t____ d_ c_________ E-l- c-g-ó u- t-o-o d- c-o-o-a-e- --------------------------------- Ella cogió un trozo de chocolate.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Él-e-- infi--,---ro el-- --- f--l. É_ e__ i______ p___ e___ e__ f____ É- e-a i-f-e-, p-r- e-l- e-a f-e-. ---------------------------------- Él era infiel, pero ella era fiel.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Él--ra-u- --l---án, pe-o el-- -ra ---b-j-d-r-. É_ e__ u_ h________ p___ e___ e__ t___________ É- e-a u- h-l-a-á-, p-r- e-l- e-a t-a-a-a-o-a- ---------------------------------------------- Él era un holgazán, pero ella era trabajadora.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Él er- p-br-, -e-- -lla-e-a-r--a. É_ e__ p_____ p___ e___ e__ r____ É- e-a p-b-e- p-r- e-l- e-a r-c-. --------------------------------- Él era pobre, pero ella era rica.
Tal ei olnud raha vaid võlad. É--no--en----in---,--i-- --u---. É_ n_ t____ d______ s___ d______ É- n- t-n-a d-n-r-, s-n- d-u-a-. -------------------------------- Él no tenía dinero, sino deudas.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. É- -o-t-nía -u-na--uer-e---i---mal- --e-t-. É_ n_ t____ b____ s______ s___ m___ s______ É- n- t-n-a b-e-a s-e-t-, s-n- m-l- s-e-t-. ------------------------------------------- Él no tenía buena suerte, sino mala suerte.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. É--no--en-a --i-o-,----o---ac-s--. É_ n_ t____ é______ s___ f________ É- n- t-n-a é-i-o-, s-n- f-a-a-o-. ---------------------------------- Él no tenía éxitos, sino fracasos.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. É- n--esta-a s-t--f-c--- -i-o-insa------h-. É_ n_ e_____ s__________ s___ i____________ É- n- e-t-b- s-t-s-e-h-, s-n- i-s-t-s-e-h-. ------------------------------------------- Él no estaba satisfecho, sino insatisfecho.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. É- -- -ra -eliz, sin- infel-z. É_ n_ e__ f_____ s___ i_______ É- n- e-a f-l-z- s-n- i-f-l-z- ------------------------------ Él no era feliz, sino infeliz.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Él-no era s--p-t--o--s-n--an---át--o. É_ n_ e__ s_________ s___ a__________ É- n- e-a s-m-á-i-o- s-n- a-t-p-t-c-. ------------------------------------- Él no era simpático, sino antipático.

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...