Vestmik

et Minevik 1   »   nl Verleden tijd 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [eenentachtig]

Verleden tijd 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
kirjutama s-hrijven s________ s-h-i-v-n --------- schrijven 0
Ta kirjutas kirja. Hij s-hr-----en-b--e-. H__ s______ e__ b_____ H-j s-h-e-f e-n b-i-f- ---------------------- Hij schreef een brief. 0
Ja tema kirjutas kaardi. E- -ij-sc-re-f-e----a-rt. E_ z__ s______ e__ k_____ E- z-j s-h-e-f e-n k-a-t- ------------------------- En zij schreef een kaart. 0
lugema le--n l____ l-z-n ----- lezen 0
Ta luges ajakirja. H-j-l-- ee- t-jd------t. H__ l__ e__ t___________ H-j l-s e-n t-j-s-h-i-t- ------------------------ Hij las een tijdschrift. 0
Ja ta luges raamatut. En-z-- l-s -e-----k. E_ z__ l__ e__ b____ E- z-j l-s e-n b-e-. -------------------- En zij las een boek. 0
võtma nem-n n____ n-m-n ----- nemen 0
Ta võttis sigareti. H-j--am-een s----e-. H__ n__ e__ s_______ H-j n-m e-n s-g-r-t- -------------------- Hij nam een sigaret. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Zij-n-m --- -t-- c---o--. Z__ n__ e__ s___ c_______ Z-j n-m e-n s-u- c-o-o-a- ------------------------- Zij nam een stuk chocola. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Hi- w-s-on-ro--, -aa- zij-wa----ouw. H__ w__ o_______ m___ z__ w__ t_____ H-j w-s o-t-o-w- m-a- z-j w-s t-o-w- ------------------------------------ Hij was ontrouw, maar zij was trouw. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. H-j --s l-i, --ar--ij w-- ijv--i-. H__ w__ l___ m___ z__ w__ i_______ H-j w-s l-i- m-a- z-j w-s i-v-r-g- ---------------------------------- Hij was lui, maar zij was ijverig. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Hij--a- --m, m--------wa--r-jk. H__ w__ a___ m___ z__ w__ r____ H-j w-s a-m- m-a- z-j w-s r-j-. ------------------------------- Hij was arm, maar zij was rijk. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Hij ha- geen g-ld---aar sc-u-d--. H__ h__ g___ g____ m___ s________ H-j h-d g-e- g-l-, m-a- s-h-l-e-. --------------------------------- Hij had geen geld, maar schulden. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. H-j h-- gee--gel--, maar--e-h. H__ h__ g___ g_____ m___ p____ H-j h-d g-e- g-l-k- m-a- p-c-. ------------------------------ Hij had geen geluk, maar pech. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Hi- had ---n -u--e-,-m-----e-ensl--. H__ h__ g___ s______ m___ t_________ H-j h-d g-e- s-c-e-, m-a- t-g-n-l-g- ------------------------------------ Hij had geen succes, maar tegenslag. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. H-j--a----e- --vre---,-m--r---te-r-de-. H__ w__ n___ t________ m___ o__________ H-j w-s n-e- t-v-e-e-, m-a- o-t-v-e-e-. --------------------------------------- Hij was niet tevreden, maar ontevreden. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. H-- -a- n----g--u--i---maar -ngelukkig. H__ w__ n___ g________ m___ o__________ H-j w-s n-e- g-l-k-i-, m-a- o-g-l-k-i-. --------------------------------------- Hij was niet gelukkig, maar ongelukkig. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. H-j-wa- ni---sy--a-h--k- m-a---n-ym-a-hiek. H__ w__ n___ s__________ m___ o____________ H-j w-s n-e- s-m-a-h-e-, m-a- o-s-m-a-h-e-. ------------------------------------------- Hij was niet sympathiek, maar onsympathiek. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...