Vestmik

et Minevik 1   »   af Verlede tyd 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [een en tagtig]

Verlede tyd 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
kirjutama s--yf s____ s-r-f ----- skryf 0
Ta kirjutas kirja. H- h-t-’n br----g----y-. H_ h__ ’_ b____ g_______ H- h-t ’- b-i-f g-s-r-f- ------------------------ Hy het ’n brief geskryf. 0
Ja tema kirjutas kaardi. En--- --- -n--aa--ji--ges----. E_ s_ h__ ’_ k_______ g_______ E- s- h-t ’- k-a-t-i- g-s-r-f- ------------------------------ En sy het ’n kaartjie geskryf. 0
lugema l--s l___ l-e- ---- lees 0
Ta luges ajakirja. Hy -et ’n--yds-rif--el---. H_ h__ ’_ t_______ g______ H- h-t ’- t-d-k-i- g-l-e-. -------------------------- Hy het ’n tydskrif gelees. 0
Ja ta luges raamatut. En ---het--n-bo-k--el---. E_ s_ h__ ’_ b___ g______ E- s- h-t ’- b-e- g-l-e-. ------------------------- En sy het ’n boek gelees. 0
võtma nee- --vat n___ / v__ n-e- / v-t ---------- neem / vat 0
Ta võttis sigareti. H--het -n-s--ar-- g-n--m. H_ h__ ’_ s______ g______ H- h-t ’- s-g-r-t g-n-e-. ------------------------- Hy het ’n sigaret geneem. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Sy ------ -tuk-sj--ol--e-ge--e-. S_ h__ ’_ s___ s________ g______ S- h-t ’- s-u- s-o-o-a-e g-n-e-. -------------------------------- Sy het ’n stuk sjokolade geneem. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. H- was-o--r-u, --ar-s--w-- --t---. H_ w__ o______ m___ s_ w__ g______ H- w-s o-t-o-, m-a- s- w-s g-t-o-. ---------------------------------- Hy was ontrou, maar sy was getrou. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. H- -a- lu-, --a- -- -as-fl-ks. H_ w__ l___ m___ s_ w__ f_____ H- w-s l-i- m-a- s- w-s f-u-s- ------------------------------ Hy was lui, maar sy was fluks. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Hy wa- a-m,-ma-r -- --s-r-k. H_ w__ a___ m___ s_ w__ r___ H- w-s a-m- m-a- s- w-s r-k- ---------------------------- Hy was arm, maar sy was ryk. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Hy-he- -ee--g-ld---e---et s-u--. H_ h__ g___ g___ n___ n__ s_____ H- h-t g-e- g-l- n-e- n-t s-u-d- -------------------------------- Hy het geen geld nie, net skuld. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Hy-h---g--n--e-uk n--- ne--slegte-gel-k. H_ h__ g___ g____ n___ n__ s_____ g_____ H- h-t g-e- g-l-k n-e- n-t s-e-t- g-l-k- ---------------------------------------- Hy het geen geluk nie, net slegte geluk. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. H----t g-en --ks-s n------t -------a-. H_ h__ g___ s_____ n___ n__ t_________ H- h-t g-e- s-k-e- n-e- n-t t-r-g-l-e- -------------------------------------- Hy het geen sukses nie, net terugslae. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. H- -as --e--e---de n--,--aa------vre-e. H_ w__ n__ t______ n___ m___ o_________ H- w-s n-e t-v-e-e n-e- m-a- o-t-v-e-e- --------------------------------------- Hy was nie tevrede nie, maar ontevrede. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Hy--a--n-- -el----g-n--,-ma-- --g-l---ig. H_ w__ n__ g_______ n___ m___ o__________ H- w-s n-e g-l-k-i- n-e- m-a- o-g-l-k-i-. ----------------------------------------- Hy was nie gelukkig nie, maar ongelukkig. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. H-------i--aan------ ni-, -aar -naa--en--m. H_ w__ n__ a________ n___ m___ o___________ H- w-s n-e a-n-e-a-m n-e- m-a- o-a-n-e-a-m- ------------------------------------------- Hy was nie aangenaam nie, maar onaangenaam. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...