Vestmik

et Minevik 1   »   fi Menneisyysmuoto 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [kahdeksankymmentäyksi]

Menneisyysmuoto 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
kirjutama k-rjo-t--a k_________ k-r-o-t-a- ---------- kirjoittaa 0
Ta kirjutas kirja. Hän --r--i-ti -i---en. H__ k________ k_______ H-n k-r-o-t-i k-r-e-n- ---------------------- Hän kirjoitti kirjeen. 0
Ja tema kirjutas kaardi. J----n ki-jo--ti -or-in. J_ h__ k________ k______ J- h-n k-r-o-t-i k-r-i-. ------------------------ Ja hän kirjoitti kortin. 0
lugema luk-a l____ l-k-a ----- lukea 0
Ta luges ajakirja. Hä--luki-leh-eä. H__ l___ l______ H-n l-k- l-h-e-. ---------------- Hän luki lehteä. 0
Ja ta luges raamatut. J--hä-----i--irja-. J_ h__ l___ k______ J- h-n l-k- k-r-a-. ------------------- Ja hän luki kirjan. 0
võtma o---a o____ o-t-a ----- ottaa 0
Ta võttis sigareti. Hän otti-t-p-k--. H__ o___ t_______ H-n o-t- t-p-k-n- ----------------- Hän otti tupakan. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Hän --ti p--a- -uklaa-a. H__ o___ p____ s________ H-n o-t- p-l-n s-k-a-t-. ------------------------ Hän otti palan suklaata. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Poika-----u--oto-, mut-- --t-ö oli --k-lli--n. P____ o__ u_______ m____ t____ o__ u__________ P-i-a o-i u-k-t-n- m-t-a t-t-ö o-i u-k-l-i-e-. ---------------------------------------------- Poika oli uskoton, mutta tyttö oli uskollinen. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. P-ik---li lai-ka- m---a--yttö -l-----era. P____ o__ l______ m____ t____ o__ a______ P-i-a o-i l-i-k-, m-t-a t-t-ö o-i a-k-r-. ----------------------------------------- Poika oli laiska, mutta tyttö oli ahkera. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. P-ik- o-i k--h-, -utta -y-tö---i-rika-. P____ o__ k_____ m____ t____ o__ r_____ P-i-a o-i k-y-ä- m-t-a t-t-ö o-i r-k-s- --------------------------------------- Poika oli köyhä, mutta tyttö oli rikas. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. Hän-l-ä ----l--- -ahaa, va-----l--ja. H______ e_ o____ r_____ v___ v_______ H-n-l-ä e- o-l-t r-h-a- v-a- v-l-o-a- ------------------------------------- Hänellä ei ollut rahaa, vaan velkoja. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. H--e-lä e---l--t-o-nea---a---epä-n--a. H______ e_ o____ o_____ v___ e________ H-n-l-ä e- o-l-t o-n-a- v-a- e-ä-n-e-. -------------------------------------- Hänellä ei ollut onnea, vaan epäonnea. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. H-ne--ä ---o-l-t ---e---st-, --an -p-o----. H______ e_ o____ m__________ v___ e________ H-n-l-ä e- o-l-t m-n-s-y-t-, v-a- e-ä-n-e-. ------------------------------------------- Hänellä ei ollut menestystä, vaan epäonnea. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Hä- e---ll----y-ty---n-n,-v-a- -y-t--ätön. H__ e_ o____ t___________ v___ t__________ H-n e- o-l-t t-y-y-ä-n-n- v-a- t-y-y-ä-ö-. ------------------------------------------ Hän ei ollut tyytyväinen, vaan tyytymätön. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. H-n-e---l-ut onnell-n-n--vaa--o--et-n. H__ e_ o____ o__________ v___ o_______ H-n e- o-l-t o-n-l-i-e-, v-a- o-n-t-n- -------------------------------------- Hän ei ollut onnellinen, vaan onneton. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. H-n----o-l-- sy-pa-tti-en-----n -pä--el-y---vä. H__ e_ o____ s____________ v___ e______________ H-n e- o-l-t s-m-a-t-i-e-, v-a- e-ä-i-l-y-t-v-. ----------------------------------------------- Hän ei ollut sympaattinen, vaan epämiellyttävä. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + soome (1-100) MP3 soome (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...