Vestmik

et Minevik 1   »   ro Trecut 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [optzeci şi unu]

Trecut 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
kirjutama a scrie a s____ a s-r-e ------- a scrie 0
Ta kirjutas kirja. El s--ia ---c-i-o-r-. E_ s____ o s_________ E- s-r-a o s-r-s-a-e- --------------------- El scria o scrisoare. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Şi--- -cr-a o ------. Ş_ e_ s____ o v______ Ş- e- s-r-a o v-d-r-. --------------------- Şi ea scria o vedere. 0
lugema a --ti a c___ a c-t- ------ a citi 0
Ta luges ajakirja. El----ea-o-i-----a-ă. E_ c____ o i_________ E- c-t-a o i-u-t-a-ă- --------------------- El citea o ilustrată. 0
Ja ta luges raamatut. Ş---a ----- o------. Ş_ e_ c____ o c_____ Ş- e- c-t-a o c-r-e- -------------------- Şi ea citea o carte. 0
võtma a-lua a l__ a l-a ----- a lua 0
Ta võttis sigareti. El - -u---o-ţ-g--ă. E_ a l___ o ţ______ E- a l-a- o ţ-g-r-. ------------------- El a luat o ţigară. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Ea---luat o-buc-----e-cioc--ată. E_ a l___ o b_____ d_ c_________ E- a l-a- o b-c-t- d- c-o-o-a-ă- -------------------------------- Ea a luat o bucată de ciocolată. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. El-e----nf---l,-d---ea --- f-de--. E_ e__ i_______ d__ e_ e__ f______ E- e-a i-f-d-l- d-r e- e-a f-d-l-. ---------------------------------- El era infidel, dar ea era fidelă. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. El---a-len-ş, -ar-e- er--har-i--. E_ e__ l_____ d__ e_ e__ h_______ E- e-a l-n-ş- d-r e- e-a h-r-i-ă- --------------------------------- El era leneş, dar ea era harnică. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. E--e-a s-rac,--a--e- --- b-g--ă. E_ e__ s_____ d__ e_ e__ b______ E- e-a s-r-c- d-r e- e-a b-g-t-. -------------------------------- El era sărac, dar ea era bogată. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. El-n- ---vut b--i-------t-r-i. E_ n_ a a___ b____ c_ d_______ E- n- a a-u- b-n-, c- d-t-r-i- ------------------------------ El nu a avut bani, ci datorii. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. E- n--- a-u- n--o-,----gh-ni--. E_ n_ a a___ n_____ c_ g_______ E- n- a a-u- n-r-c- c- g-i-i-n- ------------------------------- El nu a avut noroc, ci ghinion. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. El--u-- a----su--es--c----su----. E_ n_ a a___ s______ c_ i________ E- n- a a-u- s-c-e-, c- i-s-c-e-. --------------------------------- El nu a avut succes, ci insucces. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. E--nu a----- m--ţumi-,-c-----u-ţum-t. E_ n_ a f___ m________ c_ n__________ E- n- a f-s- m-l-u-i-, c- n-m-l-u-i-. ------------------------------------- El nu a fost mulţumit, ci nemulţumit. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. El -- a fos- f----i-,-c- -ef-r-ci-. E_ n_ a f___ f_______ c_ n_________ E- n- a f-s- f-r-c-t- c- n-f-r-c-t- ----------------------------------- El nu a fost fericit, ci nefericit. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. E---u a--o-t--impat--, -- a--ip----. E_ n_ a f___ s________ c_ a_________ E- n- a f-s- s-m-a-i-, c- a-t-p-t-c- ------------------------------------ El nu a fost simpatic, ci antipatic. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...