Vestmik

et Aastaajad ja ilm   »   ha yanayi da yanayi

16 [kuusteist]

Aastaajad ja ilm

Aastaajad ja ilm

16 [goma sha shida]

yanayi da yanayi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Need on aastaajad: Waɗ---an su -e --n-y-: W_______ s_ n_ y______ W-ɗ-n-a- s- n- y-n-y-: ---------------------- Waɗannan su ne yanayi: 0
Kevad, suvi, baz-ra, b-z--a, b______ b______ b-z-r-, b-z-r-, --------------- bazara, bazara, 0
sügis ja talv. k-k---- da-i-a. k___ d_ d______ k-k- d- d-m-n-. --------------- kaka da damina. 0
Suvi on kuum. Lo-ac-- zaf-------da z--i. L______ z___ y___ d_ z____ L-k-c-n z-f- y-n- d- z-f-. -------------------------- Lokacin zafi yana da zafi. 0
Suvel paistab päike. Ran--na---sk-kaw- a ------n --n-. R___ n_ h________ a l______ r____ R-n- n- h-s-a-a-a a l-k-c-n r-n-. --------------------------------- Rana na haskakawa a lokacin rani. 0
Suvel käime hea meelega jalutamas. A -o--c---ran-----a s----a-iya --wo. A l______ r___ m___ s__ t_____ y____ A l-k-c-n r-n- m-n- s-n t-f-y- y-w-. ------------------------------------ A lokacin rani muna son tafiya yawo. 0
Talv on külm. Da-i---y-y--sa-y-. D_____ y___ s_____ D-m-n- y-y- s-n-i- ------------------ Damina yayi sanyi. 0
Talvel sajab lund või vihma. A-c--i- h-----u--us-- ---ƙ-ra--e--- r---- s--a. A c____ h______ d____ ƙ______ c_ k_ r____ s____ A c-k-n h-n-u-u d-s-r ƙ-n-a-a c- k- r-w-n s-m-. ----------------------------------------------- A cikin hunturu dusar ƙanƙara ce ko ruwan sama. 0
Talvel oleme hea meelega kodus. A-ci--- huntu-u-m----s---z-ma ---i--. A c____ h______ m___ s__ z___ a g____ A c-k-n h-n-u-u m-n- s-n z-m- a g-d-. ------------------------------------- A cikin hunturu muna son zama a gida. 0
On külm. Y-yi-san--. Y___ s_____ Y-y- s-n-i- ----------- Yayi sanyi. 0
Sajab vihma. An- -uwa. A__ r____ A-a r-w-. --------- Ana ruwa. 0
On tuuline. Ana--s--. A__ i____ A-a i-k-. --------- Ana iska. 0
On soe. Y-na-d--d-mi. Y___ d_ d____ Y-n- d- d-m-. ------------- Yana da dumi. 0
On päikesepaisteline. A---- -a-a. A____ r____ A-w-i r-n-. ----------- Akwai rana. 0
On selge. Y- yi ki---a. Y_ y_ k______ Y- y- k-l-y-. ------------- Ya yi kiliya. 0
Kuidas on ilm täna? Ya-- ya-ayi- -a----? Y___ y______ y__ n__ Y-y- y-n-y-n y-u n-? -------------------- Yaya yanayin yau ne? 0
Täna on külm. Y-yi san-i y-u. Y___ s____ y___ Y-y- s-n-i y-u- --------------- Yayi sanyi yau. 0
Täna on soe. Y-na d--d--i y--. Y___ d_ d___ y___ Y-n- d- d-m- y-u- ----------------- Yana da dumi yau. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Õppimine ja emotsioonid

Meil on hea meel, kui saame suhelda võõrkeeles. Oleme uhked enda ja meie õppe arengule. Teiselt poolt, kui meil ei õnnestu meil oled ärritunud või pettunud. Erinevad tunded on seega seotud õpet. Uued uuringud on tulla huvitavaid tulemusi. Need näitavad, et tunded mängivad rolli õppimise ajal. Sest meie emotsioonid mõjutada meie edu õppes. Õppimine on alati ‘probleemi’ meie aju. Ja ta tahab seda probleemi lahendada. Kas see on edukas sõltub meie emotsioone. Kui usume, et saate probleemi lahendada, oleme kindlad. See emotsionaalne stabiilsus aitab meil õppimist. Positiivne mõtlemine edendab meie vaimsete võimete. Teisest küljest õppe pinge alla töö samuti. Kahtluse korral või murettekitav takistab head tulemused. Me õpime eriti halvasti, kuna me kardame. Sel juhul meie aju ei saa salvestada uue sisu väga hästi. Seetõttu on oluline alati olema põhjendatud, kui õppimine. Nii et emotsioonid mõjutavad õppimist. Kuid õppimine mõjutab meie emotsioone! Samas aju struktuure, mis töötlevad faktid protsessi emotsioone. Nii et õppimine saate teha sind õnnelikuks ja need, kes on õnnelik õppida paremini. Loomulikult õppimine ei ole alati lõbus; See võib olla tüütu. Sel põhjusel me peaks alati seada väike eesmärke. Sel viisil me ei ülemaksustama meie aju. Ja Me garanteerime, et me täidame meie ootusi. Meie edu on siis tasu, mis motiveerib kõik jälle. Niisiis: Õpi midagi – ja naerata seda tehes!
Kas sa teadsid?
Kreeka keel kuulub indoeuroopa keelte hulka. See ei ole aga mitte ühegi keelega maailmas lähemalt suguluses. Ei tohi aga segamini ajada tänapäevast kreeka keelt ja vanakreeka keelt. Vanakreeka keelt õpetatakse veel tänapäevalgi paljudes koolides ja ülikoolides. See oli varem filosoofia ja teaduse keel. Kes läbi antiikse maailma reisis, kasutas vanakreeka keelt ühise suhtluskeelena. Uuskreeka keel seevastu on emakeeleks 13 miljonile inimesele. See arenes vanakreeka keelest. Seda, millal täpselt uuskreeka keel tekkis, on raske öelda. Kindel on aga see, et see on lihtsamini üles ehitatud, kui vanakreeka keel. Siiski on uuskreeka keelde arvukad arhailised vormid jääma püsinud. Samuti on see väga ühtne keel, millel tugevad dialektid puuduvad. Seda kirjutatakse kreeka tähestikus, mis on peaaegu 2500 aasta vanune. On huvitav teada, et kreeka keel kuulub suurimate sõnavaradega keelte hulka. Kellele meeldib sõnu õppida, peaks kreeka keelega alustama...