Vestmik

et Suurpuhastus   »   ha tsaftace gida

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [goma sha takwas]

tsaftace gida

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Y-u -sab-r. Y__ A______ Y-u A-a-a-. ----------- Yau Asabar. 0
Täna on meil aega. Ya--m-n- d--lo-a-i. Y__ m___ d_ l______ Y-u m-n- d- l-k-c-. ------------------- Yau muna da lokaci. 0
Täna koristame me korterit. A -a- mu-- -s-----e-ɗa---. A y__ m___ t_______ ɗ_____ A y-u m-n- t-a-t-c- ɗ-k-n- -------------------------- A yau muna tsaftace ɗakin. 0
Ma puhastan vannituba. In- t---t----g--a- -a-k-. I__ t_______ g____ w_____ I-a t-a-t-c- g-d-n w-n-a- ------------------------- Ina tsaftace gidan wanka. 0
Mu mees peseb autot. M-ji-a----a--a-----o-a. M_____ y___ w____ m____ M-j-n- y-n- w-n-e m-t-. ----------------------- Mijina yana wanke mota. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Ya-- su-a -s-f--ce --ku-an. Y___ s___ t_______ k_______ Y-r- s-n- t-a-t-c- k-k-n-n- --------------------------- Yara suna tsaftace kekunan. 0
Vanaema kastab lilli. Gog-- ta----hay---d- f-ra-ni. G____ t___ s_____ d_ f_______ G-g-o t-n- s-a-a- d- f-r-n-i- ----------------------------- Goggo tana shayar da furanni. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. Ya-a sun- t--f-ac- dak-----ra. Y___ s___ t_______ d____ y____ Y-r- s-n- t-a-t-c- d-k-n y-r-. ------------------------------ Yara suna tsaftace dakin yara. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M----- -a-----n---t-b--. M_____ y___ w____ t_____ M-j-n- y-n- w-n-e t-b-r- ------------------------ Mijina yana wanke tebur. 0
Mina panen riided pesumasinasse. N- sanya --n-i a-c---n---j-- w-n--. N_ s____ w____ a c____ i____ w_____ N- s-n-a w-n-i a c-k-n i-j-n w-n-i- ----------------------------------- Na sanya wanki a cikin injin wanki. 0
Ma riputan pesu üles. I-a -a---e-wa--i I__ r_____ w____ I-a r-t-y- w-n-i ---------------- Ina rataye wanki 0
Ma triigin pesu. I-a ba--- ƙa-fe------. I__ b____ ƙ____ w_____ I-a b-ƙ-n ƙ-r-e w-n-i- ---------------------- Ina baƙin ƙarfe wanki. 0
Aknad on mustad. G-l-sh-- --n- da--atti. G_______ s___ d_ d_____ G-l-s-i- s-n- d- d-t-i- ----------------------- Gilashin suna da datti. 0
Põrand on must. K-sa---ay- --tti. K____ y___ d_____ K-s-n y-y- d-t-i- ----------------- Kasan yayi datti. 0
Nõud on mustad. Jit---i---s-- ƙ-z-ntu. J________ s__ ƙ_______ J-t---i-a s-n ƙ-z-n-u- ---------------------- Jita-jita sun ƙazantu. 0
Kes aknad ära peseb? Wa-ene -ak--t-a-tac----gogi-? W_____ y___ t_______ t_______ W-n-n- y-k- t-a-t-c- t-g-g-n- ----------------------------- Wanene yake tsaftace tagogin? 0
Kes võtab tolmu? Wane---yake k-a--e--? W_____ y___ k________ W-n-n- y-k- k-a-h-w-? --------------------- Wanene yake kwashewa? 0
Kes peseb nõud? Wa-e-e-ke---- ji-a----a? W_____ k_ y__ j_________ W-n-n- k- y-n j-t---i-a- ------------------------ Wanene ke yin jita-jita? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!