Vestmik

et Diskoteegis   »   ha A wurin discotheque

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [arbain da shida]

A wurin discotheque

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hausa Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? S-in ------ --j-r--k-au-- -e? S___ w_____ k_____ k_____ c__ S-i- w-n-a- k-j-r- k-a-t- c-? ----------------------------- Shin wannan kujera kyauta ce? 0
Kas ma võin teiega istuda? Z-n-iya ---a -us- d- ku? Z__ i__ z___ k___ d_ k__ Z-n i-a z-m- k-s- d- k-? ------------------------ Zan iya zama kusa da ku? 0
Meeleldi. Da -on-r--. D_ s__ r___ D- s-n r-i- ----------- Da son rai. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Ya-a-k----son--iɗ--? Y___ k___ s__ k_____ Y-y- k-k- s-n k-ɗ-n- -------------------- Yaya kuke son kiɗan? 0
Veidi valju. Ka-a- -a---k---. K____ y___ k____ K-d-n y-y- k-r-. ---------------- Kadan yayi kara. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. Am---b-n- din ---a wa-a--o---. A___ b___ d__ y___ w___ s_____ A-m- b-n- d-n y-n- w-s- s-s-i- ------------------------------ Amma band din yana wasa sosai. 0
Kas te käite tihti siin? Ku-a -an --- da y---? K___ n__ s__ d_ y____ K-n- n-n s-u d- y-w-? --------------------- Kuna nan sau da yawa? 0
Ei, see on esimene kord. Aa--wannan --in----ro -a -a---. A__ w_____ s____ k___ n_ f_____ A-, w-n-a- s-i-e k-r- n- f-r-o- ------------------------------- Aa, wannan shine karo na farko. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. B-n t--a z--a --n b-. B__ t___ z___ n__ b__ B-n t-b- z-w- n-n b-. --------------------- Ban taba zuwa nan ba. 0
Kas te tantsite? k--a--a-a k___ r___ k-n- r-w- --------- kana rawa 0
Hiljem võib-olla. Wa--ƙ-----ag--b--a. W_______ d___ b____ W-t-ƙ-l- d-g- b-y-. ------------------- Wataƙila daga baya. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. B- z-----a---wa-da---au---. B_ z__ i__ r___ d_ k___ b__ B- z-n i-a r-w- d- k-a- b-. --------------------------- Ba zan iya rawa da kyau ba. 0
See on väga lihtne. Wan--n-ab---- -ai sauki. W_____ a__ n_ m__ s_____ W-n-a- a-u n- m-i s-u-i- ------------------------ Wannan abu ne mai sauki. 0
Ma näitan teile. Z----un- -a-a. Z__ n___ m____ Z-n n-n- m-k-. -------------- Zan nuna maka. 0
Ei, parem mõni teine kord. A-, m-f-----u-w--i-lo-ac-. A__ m___ k___ w___ l______ A-, m-f- k-a- w-n- l-k-c-. -------------------------- Aa, mafi kyau wani lokaci. 0
Ootate te kedagi? Kuna jiran---ni? K___ j____ w____ K-n- j-r-n w-n-? ---------------- Kuna jiran wani? 0
Jah, oma poiss-sõpra. E-,-----b----a. E__ g_ a_______ E-, g- a-o-i-a- --------------- Ee, ga abokina. 0
Sealt tagant ta tulebki! Yana---wa -a-! Y___ z___ c___ Y-n- z-w- c-n- -------------- Yana zuwa can! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 hausa (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!