Vestmik

et Suurpuhastus   »   cs Úklid

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [osmnáct]

Úklid

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti tšehhi Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Dne--je---b-ta. D___ j_ s______ D-e- j- s-b-t-. --------------- Dnes je sobota. 0
Täna on meil aega. Dn-s máme -as. D___ m___ č___ D-e- m-m- č-s- -------------- Dnes máme čas. 0
Täna koristame me korterit. Dnes -kli--me ---. D___ u_______ b___ D-e- u-l-d-m- b-t- ------------------ Dnes uklidíme byt. 0
Ma puhastan vannituba. Já uk-id-m---u--l-u. J_ u______ k________ J- u-l-d-m k-u-e-n-. -------------------- Já uklidím koupelnu. 0
Mu mees peseb autot. M---ma--e---m-----uto. M__ m_____ u____ a____ M-j m-n-e- u-y-e a-t-. ---------------------- Můj manžel umyje auto. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. D-t--u--jí---la. D___ u____ k____ D-t- u-y-í k-l-. ---------------- Děti umyjí kola. 0
Vanaema kastab lilli. Ba--čka-----je k-ě-i--. B______ z_____ k_______ B-b-č-a z-l-j- k-ě-i-y- ----------------------- Babička zalije květiny. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. D-t- -i uk--dí dě--k--po---. D___ s_ u_____ d_____ p_____ D-t- s- u-l-d- d-t-k- p-k-j- ---------------------------- Děti si uklidí dětský pokoj. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Můj-ma---- si--kl--í sv-j p-ací -t--. M__ m_____ s_ u_____ s___ p____ s____ M-j m-n-e- s- u-l-d- s-ů- p-a-í s-ů-. ------------------------------------- Můj manžel si uklidí svůj psací stůl. 0
Mina panen riided pesumasinasse. Dám-p--dlo--o---ač--. D__ p_____ d_ p______ D-m p-á-l- d- p-a-k-. --------------------- Dám prádlo do pračky. 0
Ma riputan pesu üles. Pov-sí---r-dlo. P______ p______ P-v-s-m p-á-l-. --------------- Pověsím prádlo. 0
Ma triigin pesu. V--e---- -r-d-o. V_______ p______ V-ž-h-í- p-á-l-. ---------------- Vyžehlím prádlo. 0
Aknad on mustad. O--- -sou-šp-navá. O___ j___ š_______ O-n- j-o- š-i-a-á- ------------------ Okna jsou špinavá. 0
Põrand on must. P-dl--a -- ------á. P______ j_ š_______ P-d-a-a j- š-i-a-á- ------------------- Podlaha je špinavá. 0
Nõud on mustad. Ná-ob- -e-špin-vé. N_____ j_ š_______ N-d-b- j- š-i-a-é- ------------------ Nádobí je špinavé. 0
Kes aknad ära peseb? Kdo um-j- ok--? K__ u____ o____ K-o u-y-e o-n-? --------------- Kdo umyje okna? 0
Kes võtab tolmu? Kdo--yl---je? K__ v________ K-o v-l-x-j-? ------------- Kdo vyluxuje? 0
Kes peseb nõud? Kd- u-y-- n---bí? K__ u____ n______ K-o u-y-e n-d-b-? ----------------- Kdo umyje nádobí? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + tšehhi (1-100) MP3 tšehhi (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!