Vestmik

et Suurpuhastus   »   en House cleaning

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [eighteen]

House cleaning

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Täna on laupäev. T----------t--day. T____ i_ S________ T-d-y i- S-t-r-a-. ------------------ Today is Saturday. 0
Täna on meil aega. We-ha-- ti---t-day. W_ h___ t___ t_____ W- h-v- t-m- t-d-y- ------------------- We have time today. 0
Täna koristame me korterit. W- a----l-aning---e----rtme-t--od-y. W_ a__ c_______ t__ a________ t_____ W- a-e c-e-n-n- t-e a-a-t-e-t t-d-y- ------------------------------------ We are cleaning the apartment today. 0
Ma puhastan vannituba. I ---cl-an-ng -he -at----m. I a_ c_______ t__ b________ I a- c-e-n-n- t-e b-t-r-o-. --------------------------- I am cleaning the bathroom. 0
Mu mees peseb autot. M- h---and-is--as-i-----e -ar. M_ h______ i_ w______ t__ c___ M- h-s-a-d i- w-s-i-g t-e c-r- ------------------------------ My husband is washing the car. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. The-chil--en-----clea-i----h--b-cy-l-s. T__ c_______ a__ c_______ t__ b________ T-e c-i-d-e- a-e c-e-n-n- t-e b-c-c-e-. --------------------------------------- The children are cleaning the bicycles. 0
Vanaema kastab lilli. Gr--d-a--------r--g---e-fl--ers. G______ i_ w_______ t__ f_______ G-a-d-a i- w-t-r-n- t-e f-o-e-s- -------------------------------- Grandma is watering the flowers. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. T-e --ild-en---e --ea-----u- -h---hild----s ro--. T__ c_______ a__ c_______ u_ t__ c_________ r____ T-e c-i-d-e- a-e c-e-n-n- u- t-e c-i-d-e-’- r-o-. ------------------------------------------------- The children are cleaning up the children’s room. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M- h----nd i- -idy--- -p --s -esk. M_ h______ i_ t______ u_ h__ d____ M- h-s-a-d i- t-d-i-g u- h-s d-s-. ---------------------------------- My husband is tidying up his desk. 0
Mina panen riided pesumasinasse. I a- p-t--ng-------undr- -n-t-e----hi-g-mach---. I a_ p______ t__ l______ i_ t__ w______ m_______ I a- p-t-i-g t-e l-u-d-y i- t-e w-s-i-g m-c-i-e- ------------------------------------------------ I am putting the laundry in the washing machine. 0
Ma riputan pesu üles. I -m--a--i-g -p-t-e-la-ndr-. I a_ h______ u_ t__ l_______ I a- h-n-i-g u- t-e l-u-d-y- ---------------------------- I am hanging up the laundry. 0
Ma triigin pesu. I----i-----g---e --o--e-. I a_ i______ t__ c_______ I a- i-o-i-g t-e c-o-h-s- ------------------------- I am ironing the clothes. 0
Aknad on mustad. The-wi-d--- -re--i---. T__ w______ a__ d_____ T-e w-n-o-s a-e d-r-y- ---------------------- The windows are dirty. 0
Põrand on must. Th--flo-- -- -irty. T__ f____ i_ d_____ T-e f-o-r i- d-r-y- ------------------- The floor is dirty. 0
Nõud on mustad. T-- dis-es--re --r--. T__ d_____ a__ d_____ T-e d-s-e- a-e d-r-y- --------------------- The dishes are dirty. 0
Kes aknad ära peseb? W---w-she--t---wi---ws? W__ w_____ t__ w_______ W-o w-s-e- t-e w-n-o-s- ----------------------- Who washes the windows? 0
Kes võtab tolmu? Wh--do-----e-vac--ming? W__ d___ t__ v_________ W-o d-e- t-e v-c-u-i-g- ----------------------- Who does the vacuuming? 0
Kes peseb nõud? Who-do-s --- dis-es? W__ d___ t__ d______ W-o d-e- t-e d-s-e-? -------------------- Who does the dishes? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (UK) (1-100) MP3 inglise (UK) (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!