Vestmik

et Suurpuhastus   »   sr Чишћење куће

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [осамнаест]

18 [osamnaest]

Чишћење куће

Čišćenje kuće

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Да--- је-су-о--. Д____ ј_ с______ Д-н-с ј- с-б-т-. ---------------- Данас је субота. 0
D---s--- s-b-ta. D____ j_ s______ D-n-s j- s-b-t-. ---------------- Danas je subota.
Täna on meil aega. Дан-с---ам- --емена. Д____ и____ в_______ Д-н-с и-а-о в-е-е-а- -------------------- Данас имамо времена. 0
Dana---ma-o-vre-ena. D____ i____ v_______ D-n-s i-a-o v-e-e-a- -------------------- Danas imamo vremena.
Täna koristame me korterit. Данас----т-м--с--н. Д____ ч______ с____ Д-н-с ч-с-и-о с-а-. ------------------- Данас чистимо стан. 0
D-nas -ist--- s-an. D____ č______ s____ D-n-s č-s-i-o s-a-. ------------------- Danas čistimo stan.
Ma puhastan vannituba. Ј-----ти- -уп-тило. Ј_ ч_____ к________ Ј- ч-с-и- к-п-т-л-. ------------------- Ја чистим купатило. 0
Ja čis-im k------o. J_ č_____ k________ J- č-s-i- k-p-t-l-. ------------------- Ja čistim kupatilo.
Mu mees peseb autot. М-- м-- п----а---. М__ м__ п___ а____ М-ј м-ж п-р- а-т-. ------------------ Мој муж пере ауто. 0
Mo---už --r--au-o. M__ m__ p___ a____ M-j m-ž p-r- a-t-. ------------------ Moj muž pere auto.
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Де-----ру --ц--ла. Д___ п___ б_______ Д-ц- п-р- б-ц-к-а- ------------------ Деца перу бицикла. 0
Deca-pe-u--ic----. D___ p___ b_______ D-c- p-r- b-c-k-a- ------------------ Deca peru bicikla.
Vanaema kastab lilli. Б-к--за--в--цвеће. Б___ з_____ ц_____ Б-к- з-л-в- ц-е-е- ------------------ Бака залива цвеће. 0
Baka z-l-va c-eće. B___ z_____ c_____ B-k- z-l-v- c-e-́-. ------------------- Baka zaliva cveće.
Lapsed koristavad lastetoa ära. Д----п-с-р--ај---еч-ју--о-у. Д___ п_________ д_____ с____ Д-ц- п-с-р-м-ј- д-ч-ј- с-б-. ---------------------------- Деца поспремају дечију собу. 0
De-a p--pre-aj--dečij--s-b-. D___ p_________ d_____ s____ D-c- p-s-r-m-j- d-č-j- s-b-. ---------------------------- Deca pospremaju dečiju sobu.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Мо- м-ж-по--рем- -в-ј-пис-ћ--сто. М__ м__ п_______ с___ п_____ с___ М-ј м-ж п-с-р-м- с-о- п-с-ћ- с-о- --------------------------------- Мој муж поспрема свој писаћи сто. 0
M-- m-- p----e-a sv-j pi-a-́--sto. M__ m__ p_______ s___ p_____ s___ M-j m-ž p-s-r-m- s-o- p-s-c-i s-o- ---------------------------------- Moj muž posprema svoj pisaći sto.
Mina panen riided pesumasinasse. Ј---тав--м -е--- маш-н- -- ----е веш-. Ј_ с______ в__ у м_____ з_ п____ в____ Ј- с-а-љ-м в-ш у м-ш-н- з- п-а-е в-ш-. -------------------------------------- Ја стављам веш у машину за прање веша. 0
Ja --av---m v-----ma-in-----p-anje --ša. J_ s_______ v__ u m_____ z_ p_____ v____ J- s-a-l-a- v-š u m-š-n- z- p-a-j- v-š-. ---------------------------------------- Ja stavljam veš u mašinu za pranje veša.
Ma riputan pesu üles. Ја пр-ст--ем-ве-. Ј_ п________ в___ Ј- п-о-т-р-м в-ш- ----------------- Ја простирем веш. 0
J- p-o--i--- -e-. J_ p________ v___ J- p-o-t-r-m v-š- ----------------- Ja prostirem veš.
Ma triigin pesu. Ја --гл-м веш. Ј_ п_____ в___ Ј- п-г-а- в-ш- -------------- Ја пеглам веш. 0
Ja-pegl-m ve-. J_ p_____ v___ J- p-g-a- v-š- -------------- Ja peglam veš.
Aknad on mustad. Пр--о-и-су-п-љ--и. П______ с_ п______ П-о-о-и с- п-љ-в-. ------------------ Прозори су прљави. 0
P-ozor- s--p-l----. P______ s_ p_______ P-o-o-i s- p-l-a-i- ------------------- Prozori su prljavi.
Põrand on must. П-д-је пр-а-. П__ ј_ п_____ П-д ј- п-љ-в- ------------- Под је прљав. 0
Pod j--prljav. P__ j_ p______ P-d j- p-l-a-. -------------- Pod je prljav.
Nõud on mustad. П-суђ--ј---рљ---. П_____ ј_ п______ П-с-ђ- ј- п-љ-в-. ----------------- Посуђе је прљаво. 0
P----e je-p-lja-o. P_____ j_ p_______ P-s-đ- j- p-l-a-o- ------------------ Posuđe je prljavo.
Kes aknad ära peseb? Ко -и-ти пр--ор-? К_ ч____ п_______ К- ч-с-и п-о-о-е- ----------------- Ко чисти прозоре? 0
Ko-----i p-ozo-e? K_ č____ p_______ K- č-s-i p-o-o-e- ----------------- Ko čisti prozore?
Kes võtab tolmu? К- ус---в- -------? К_ у______ п_______ К- у-и-а-а п-а-и-у- ------------------- Ко усисава прашину? 0
K- us-sa-a p----nu? K_ u______ p_______ K- u-i-a-a p-a-i-u- ------------------- Ko usisava prašinu?
Kes peseb nõud? К- ---- -ос--е? К_ п___ п______ К- п-р- п-с-ђ-? --------------- Ко пере посуђе? 0
K---e-- p---đe? K_ p___ p______ K- p-r- p-s-đ-? --------------- Ko pere posuđe?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!