Vestmik

et Suurpuhastus   »   af Huis skoonmaak

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [agttien]

Huis skoonmaak

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Täna on laupäev. V---ag is--aterd-g. V_____ i_ S________ V-n-a- i- S-t-r-a-. ------------------- Vandag is Saterdag. 0
Täna on meil aega. Va--a--h-t--ns-t-d. V_____ h__ o__ t___ V-n-a- h-t o-s t-d- ------------------- Vandag het ons tyd. 0
Täna koristame me korterit. V-ndag-m--k o-- --is -k---. V_____ m___ o__ h___ s_____ V-n-a- m-a- o-s h-i- s-o-n- --------------------------- Vandag maak ons huis skoon. 0
Ma puhastan vannituba. E- -----d-e --d--mer sk--n. E_ m___ d__ b_______ s_____ E- m-a- d-e b-d-a-e- s-o-n- --------------------------- Ek maak die badkamer skoon. 0
Mu mees peseb autot. My---- wa---ie kar. M_ m__ w__ d__ k___ M- m-n w-s d-e k-r- ------------------- My man was die kar. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Die kin-e-s-m--k di- --et-e -koo-. D__ k______ m___ d__ f_____ s_____ D-e k-n-e-s m-a- d-e f-e-s- s-o-n- ---------------------------------- Die kinders maak die fietse skoon. 0
Vanaema kastab lilli. Oum- gee di- blom-- wa-e-. O___ g__ d__ b_____ w_____ O-m- g-e d-e b-o-m- w-t-r- -------------------------- Ouma gee die blomme water. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. D-- --n---s-maak -------d-r--m-- s----. D__ k______ m___ d__ k__________ s_____ D-e k-n-e-s m-a- d-e k-n-e-k-m-r s-o-n- --------------------------------------- Die kinders maak die kinderkamer skoon. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M- --n --i- -y l--senaa--o-. M_ m__ r___ s_ l________ o__ M- m-n r-i- s- l-s-e-a-r o-. ---------------------------- My man ruim sy lessenaar op. 0
Mina panen riided pesumasinasse. Ek s-t d-- -a-go-d--n ----was-asj-en. E_ s__ d__ w______ i_ d__ w__________ E- s-t d-e w-s-o-d i- d-e w-s-a-j-e-. ------------------------------------- Ek sit die wasgoed in die wasmasjien. 0
Ma riputan pesu üles. E--han----e wa--oe---p. E_ h___ d__ w______ o__ E- h-n- d-e w-s-o-d o-. ----------------------- Ek hang die wasgoed op. 0
Ma triigin pesu. E- st-y--d-e ---re. E_ s____ d__ k_____ E- s-r-k d-e k-e-e- ------------------- Ek stryk die klere. 0
Aknad on mustad. D-- v------ i---ui-. D__ v______ i_ v____ D-e v-n-t-r i- v-i-. -------------------- Die venster is vuil. 0
Põrand on must. D---v-o-r-i- -u-l. D__ v____ i_ v____ D-e v-o-r i- v-i-. ------------------ Die vloer is vuil. 0
Nõud on mustad. Die-s-ottel-o-d -s v---. D__ s__________ i_ v____ D-e s-o-t-l-o-d i- v-i-. ------------------------ Die skottelgoed is vuil. 0
Kes aknad ära peseb? Wi- was-d-e -e-sters? W__ w__ d__ v________ W-e w-s d-e v-n-t-r-? --------------------- Wie was die vensters? 0
Kes võtab tolmu? W-e-st--su--? W__ s________ W-e s-o-s-i-? ------------- Wie stofsuig? 0
Kes peseb nõud? W-e w-s-di---ko--el-oed? W__ w__ d__ s___________ W-e w-s d-e s-o-t-l-o-d- ------------------------ Wie was die skottelgoed? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + afrikaani (1-100) MP3 afrikaani (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!