Vestmik

et Suurpuhastus   »   nl Grote schoonmaak

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [achttien]

Grote schoonmaak

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Täna on laupäev. V-n--a- -s-het-zater-ag. V______ i_ h__ z________ V-n-a-g i- h-t z-t-r-a-. ------------------------ Vandaag is het zaterdag. 0
Täna on meil aega. V--d--- --bben----t--d. V______ h_____ w_ t____ V-n-a-g h-b-e- w- t-j-. ----------------------- Vandaag hebben we tijd. 0
Täna koristame me korterit. V--d--g ----n-w- he- h-is sch--n. V______ m____ w_ h__ h___ s______ V-n-a-g m-k-n w- h-t h-i- s-h-o-. --------------------------------- Vandaag maken we het huis schoon. 0
Ma puhastan vannituba. Ik-ma---d- -a-ka--- sch--n. I_ m___ d_ b_______ s______ I- m-a- d- b-d-a-e- s-h-o-. --------------------------- Ik maak de badkamer schoon. 0
Mu mees peseb autot. M--n ma- -as--de ----. M___ m__ w___ d_ a____ M-j- m-n w-s- d- a-t-. ---------------------- Mijn man wast de auto. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. D---ind-r-------n d- --e-s-- s-h--n. D_ k_______ m____ d_ f______ s______ D- k-n-e-e- m-k-n d- f-e-s-n s-h-o-. ------------------------------------ De kinderen maken de fietsen schoon. 0
Vanaema kastab lilli. Groot----er --e-t-d- -l-n--n-wa-er. G__________ g____ d_ p______ w_____ G-o-t-o-d-r g-e-t d- p-a-t-n w-t-r- ----------------------------------- Grootmoeder geeft de planten water. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. De kind-----r-i--n ---kind--kame- op. D_ k_______ r_____ d_ k__________ o__ D- k-n-e-e- r-i-e- d- k-n-e-k-m-r o-. ------------------------------------- De kinderen ruimen de kinderkamer op. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Mi-n man-r-i-t z--n-b-re-- -p. M___ m__ r____ z___ b_____ o__ M-j- m-n r-i-t z-j- b-r-a- o-. ------------------------------ Mijn man ruimt zijn bureau op. 0
Mina panen riided pesumasinasse. I-------e was ---de--a-m-c-ine. I_ d__ d_ w__ i_ d_ w__________ I- d-e d- w-s i- d- w-s-a-h-n-. ------------------------------- Ik doe de was in de wasmachine. 0
Ma riputan pesu üles. Ik -a-g----w-s-op. I_ h___ d_ w__ o__ I- h-n- d- w-s o-. ------------------ Ik hang de was op. 0
Ma triigin pesu. I- --ri-- ----lere-. I_ s_____ d_ k______ I- s-r-j- d- k-e-e-. -------------------- Ik strijk de kleren. 0
Aknad on mustad. D- -amen-zi-- -ui-. D_ r____ z___ v____ D- r-m-n z-j- v-i-. ------------------- De ramen zijn vuil. 0
Põrand on must. De v-o-- -- vuil. D_ v____ i_ v____ D- v-o-r i- v-i-. ----------------- De vloer is vuil. 0
Nõud on mustad. D--a--as -s---il. D_ a____ i_ v____ D- a-w-s i- v-i-. ----------------- De afwas is vuil. 0
Kes aknad ära peseb? W-e -a--- -e --men-s-h-o-? W__ m____ d_ r____ s______ W-e m-a-t d- r-m-n s-h-o-? -------------------------- Wie maakt de ramen schoon? 0
Kes võtab tolmu? Wie s--f-u---? W__ s_________ W-e s-o-z-i-t- -------------- Wie stofzuigt? 0
Kes peseb nõud? W---d-e- d- -fw-s? W__ d___ d_ a_____ W-e d-e- d- a-w-s- ------------------ Wie doet de afwas? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + hollandi (1-100) MP3 hollandi (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!