Vestmik

et Suurpuhastus   »   ro Curăţenia în casă

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [optsprezece]

Curăţenia în casă

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rumeenia Mängi Rohkem
Täna on laupäev. A----i--st- -â-bătă. A_____ e___ s_______ A-t-z- e-t- s-m-ă-ă- -------------------- Astăzi este sâmbătă. 0
Täna on meil aega. Astă-i --em-t-m-. A_____ a___ t____ A-t-z- a-e- t-m-. ----------------- Astăzi avem timp. 0
Täna koristame me korterit. As---------ţ-- -o---n--. A_____ c______ l________ A-t-z- c-r-ţ-m l-c-i-ţ-. ------------------------ Astăzi curăţăm locuinţa. 0
Ma puhastan vannituba. E---u-ă--b-ia. E_ c____ b____ E- c-r-ţ b-i-. -------------- Eu curăţ baia. 0
Mu mees peseb autot. So----m-u -pa-- --ş-n-. S____ m__ s____ m______ S-ţ-l m-u s-a-ă m-ş-n-. ----------------------- Soţul meu spală maşina. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. C---ii-c-ră-ă --cicl--e-e. C_____ c_____ b___________ C-p-i- c-r-ţ- b-c-c-e-e-e- -------------------------- Copiii curăţă bicicletele. 0
Vanaema kastab lilli. Buni---ud- f-o----. B_____ u__ f_______ B-n-c- u-ă f-o-i-e- ------------------- Bunica udă florile. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. C----i------- în cam------------. C_____ s_____ î_ c_____ c________ C-p-i- s-r-n- î- c-m-r- c-p-i-o-. --------------------------------- Copiii strâng în camera copiilor. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. S-ţ------ îşi s-r-n-------ir-u. S____ m__ î__ s______ p_ b_____ S-ţ-l m-u î-i s-r-n-e p- b-r-u- ------------------------------- Soţul meu îşi strânge pe birou. 0
Mina panen riided pesumasinasse. E- -ag ru-e-e-în ---i-a-de spăl--. E_ b__ r_____ î_ m_____ d_ s______ E- b-g r-f-l- î- m-ş-n- d- s-ă-a-. ---------------------------------- Eu bag rufele în maşina de spălat. 0
Ma riputan pesu üles. E--în-i-d--u-e-e. E_ î_____ r______ E- î-t-n- r-f-l-. ----------------- Eu întind rufele. 0
Ma triigin pesu. E---a-- -uf-le. E_ c___ r______ E- c-l- r-f-l-. --------------- Eu calc rufele. 0
Aknad on mustad. Fe-es---le-su-- -------. F_________ s___ m_______ F-r-s-r-l- s-n- m-r-a-e- ------------------------ Ferestrele sunt murdare. 0
Põrand on must. Pode-u--es---m--da-ă. P______ e___ m_______ P-d-a-a e-t- m-r-a-ă- --------------------- Podeaua este murdară. 0
Nõud on mustad. Va---e----t mu-----. V_____ s___ m_______ V-s-l- s-n- m-r-a-e- -------------------- Vasele sunt murdare. 0
Kes aknad ära peseb? Cin- c-r----ferestrele? C___ c_____ f__________ C-n- c-r-ţ- f-r-s-r-l-? ----------------------- Cine curăţă ferestrele? 0
Kes võtab tolmu? Cin- ---i---p-af-l? C___ a_____ p______ C-n- a-p-r- p-a-u-? ------------------- Cine aspiră praful? 0
Kes peseb nõud? Cine-spal-----ele? C___ s____ v______ C-n- s-a-ă v-s-l-? ------------------ Cine spală vasele? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rumeenia (1-100) MP3 rumeenia (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!