Vestmik

et Suurpuhastus   »   fr Faire le ménage

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [dix-huit]

Faire le ménage

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Aujo-r--h----n-us ---m-- ---edi. A___________ n___ s_____ S______ A-j-u-d-h-i- n-u- s-m-e- S-m-d-. -------------------------------- Aujourd’hui, nous sommes Samedi. 0
Täna on meil aega. A-jou-d--ui,-nou- ---ns----t-m-s. A___________ n___ a____ l_ t_____ A-j-u-d-h-i- n-u- a-o-s l- t-m-s- --------------------------------- Aujourd’hui, nous avons le temps. 0
Täna koristame me korterit. A------’hui,-n-us-fa----s le mé-----d-n----app-rt---nt. A___________ n___ f______ l_ m_____ d___ l_____________ A-j-u-d-h-i- n-u- f-i-o-s l- m-n-g- d-n- l-a-p-r-e-e-t- ------------------------------------------------------- Aujourd’hui, nous faisons le ménage dans l’appartement. 0
Ma puhastan vannituba. Je n-tt-ie la sal-e d- b-i-. J_ n______ l_ s____ d_ b____ J- n-t-o-e l- s-l-e d- b-i-. ---------------------------- Je nettoie la salle de bain. 0
Mu mees peseb autot. Mo- ma---la-- l--vo---r-. M__ m___ l___ l_ v_______ M-n m-r- l-v- l- v-i-u-e- ------------------------- Mon mari lave la voiture. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. L-s -n-a-t- ------------s -é--s. L__ e______ n________ l__ v_____ L-s e-f-n-s n-t-o-e-t l-s v-l-s- -------------------------------- Les enfants nettoient les vélos. 0
Vanaema kastab lilli. M-----a-rose-------eurs. M____ a_____ l__ f______ M-m-e a-r-s- l-s f-e-r-. ------------------------ Mamie arrose les fleurs. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. L-s-en-a--s ra--ent la c----re des-enfa--s. L__ e______ r______ l_ c______ d__ e_______ L-s e-f-n-s r-n-e-t l- c-a-b-e d-s e-f-n-s- ------------------------------------------- Les enfants rangent la chambre des enfants. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Mo- m-ri-r-nge --n bu-eau. M__ m___ r____ s__ b______ M-n m-r- r-n-e s-n b-r-a-. -------------------------- Mon mari range son bureau. 0
Mina panen riided pesumasinasse. J--me-s -e l--g- d--s -a m--h--- --la-er. J_ m___ l_ l____ d___ l_ m______ à l_____ J- m-t- l- l-n-e d-n- l- m-c-i-e à l-v-r- ----------------------------------------- Je mets le linge dans la machine à laver. 0
Ma riputan pesu üles. Je--ets----l---e à--é---r. J_ m___ l_ l____ à s______ J- m-t- l- l-n-e à s-c-e-. -------------------------- Je mets le linge à sécher. 0
Ma triigin pesu. J--r-p-s-- l- -i--e. J_ r______ l_ l_____ J- r-p-s-e l- l-n-e- -------------------- Je repasse le linge. 0
Aknad on mustad. Les-fe----e---o-t s--es. L__ f_______ s___ s_____ L-s f-n-t-e- s-n- s-l-s- ------------------------ Les fenêtres sont sales. 0
Põrand on must. Le---a-ch-- est -a--. L_ p_______ e__ s____ L- p-a-c-e- e-t s-l-. --------------------- Le plancher est sale. 0
Nõud on mustad. La-v----e--e est -al-. L_ v________ e__ s____ L- v-i-s-l-e e-t s-l-. ---------------------- La vaisselle est sale. 0
Kes aknad ära peseb? Q-i--e---i----s vit--- ? Q__ n______ l__ v_____ ? Q-i n-t-o-e l-s v-t-e- ? ------------------------ Qui nettoie les vitres ? 0
Kes võtab tolmu? Qu-----se -’--pi----u- ? Q__ p____ l___________ ? Q-i p-s-e l-a-p-r-t-u- ? ------------------------ Qui passe l’aspirateur ? 0
Kes peseb nõud? Qu- fa-t--- v-i-se-le-? Q__ f___ l_ v________ ? Q-i f-i- l- v-i-s-l-e ? ----------------------- Qui fait la vaisselle ? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!