Vestmik

et Suurpuhastus   »   bg Почистване на къщата

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [осемнайсет]

18 [osemnayset]

Почистване на къщата

Pochistvane na kyshchata

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Д-е- е --бо-а Д___ е с_____ Д-е- е с-б-т- ------------- Днес е събота 0
D-------sybota D___ y_ s_____ D-e- y- s-b-t- -------------- Dnes ye sybota
Täna on meil aega. Д-е- ние-им--е -р--е. Д___ н__ и____ в_____ Д-е- н-е и-а-е в-е-е- --------------------- Днес ние имаме време. 0
D-es ni----a-e-v--m-. D___ n__ i____ v_____ D-e- n-e i-a-e v-e-e- --------------------- Dnes nie imame vreme.
Täna koristame me korterit. Д-ес--ие -и-------лище--. Д___ н__ ч_____ ж________ Д-е- н-е ч-с-и- ж-л-щ-т-. ------------------------- Днес ние чистим жилището. 0
D-es--ie-c----im-z-il---ch---. D___ n__ c______ z____________ D-e- n-e c-i-t-m z-i-i-h-h-t-. ------------------------------ Dnes nie chistim zhilishcheto.
Ma puhastan vannituba. Аз--и--я-б-----. А_ ч____ б______ А- ч-с-я б-н-т-. ---------------- Аз чистя банята. 0
A- ch----a-bany--a. A_ c______ b_______ A- c-i-t-a b-n-a-a- ------------------- Az chistya banyata.
Mu mees peseb autot. М--- -ъж--и- --ла--. М___ м__ м__ к______ М-я- м-ж м-е к-л-т-. -------------------- Моят мъж мие колата. 0
M--at -yz- -i--k-l-ta. M____ m___ m__ k______ M-y-t m-z- m-e k-l-t-. ---------------------- Moyat myzh mie kolata.
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Д-ц-та ч--т-- велос-пед--- - ко-ела--. Д_____ ч_____ в___________ / к________ Д-ц-т- ч-с-я- в-л-с-п-д-т- / к-л-л-т-. -------------------------------------- Децата чистят велосипедите / колелата. 0
Dets-ta c---ty-t-v--o-------e-/ ---e-a--. D______ c_______ v___________ / k________ D-t-a-a c-i-t-a- v-l-s-p-d-t- / k-l-l-t-. ----------------------------------------- Detsata chistyat velosipedite / kolelata.
Vanaema kastab lilli. Ба-- по---- --ет---. Б___ п_____ ц_______ Б-б- п-л-в- ц-е-я-а- -------------------- Баба полива цветята. 0
Ba-- po--v--t-ve--ata. B___ p_____ t_________ B-b- p-l-v- t-v-t-a-a- ---------------------- Baba poliva tsvetyata.
Lapsed koristavad lastetoa ära. Д-ц--- -а-треб-ат -е----т--ст-я. Д_____ р_________ д_______ с____ Д-ц-т- р-з-р-б-а- д-т-к-т- с-а-. -------------------------------- Децата разтребват детската стая. 0
D---ata -a---eb--t d--s---a-s-aya. D______ r_________ d_______ s_____ D-t-a-a r-z-r-b-a- d-t-k-t- s-a-a- ---------------------------------- Detsata raztrebvat detskata staya.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Мо-- мъ- ра-треб-а-----т--с-. М___ м__ р________ б_____ с__ М-я- м-ж р-з-р-б-а б-р-т- с-. ----------------------------- Моят мъж разтребва бюрото си. 0
M-yat--y--------eb-a b-ur--o---. M____ m___ r________ b______ s__ M-y-t m-z- r-z-r-b-a b-u-o-o s-. -------------------------------- Moyat myzh raztrebva byuroto si.
Mina panen riided pesumasinasse. А- с-а-ам -р---т- в----а--я-а. А_ с_____ п______ в п_________ А- с-а-а- п-а-е-о в п-р-л-я-а- ------------------------------ Аз слагам прането в пералнята. 0
Az--la-a- p--net- - per-lny-t-. A_ s_____ p______ v p__________ A- s-a-a- p-a-e-o v p-r-l-y-t-. ------------------------------- Az slagam praneto v peralnyata.
Ma riputan pesu üles. Аз пр-ст-ра- ----ето. А_ п________ п_______ А- п-о-т-р-м п-а-е-о- --------------------- Аз простирам прането. 0
Az-p-os----m-p--net-. A_ p________ p_______ A- p-o-t-r-m p-a-e-o- --------------------- Az prostiram praneto.
Ma triigin pesu. А- глад- -ра-е--. А_ г____ п_______ А- г-а-я п-а-е-о- ----------------- Аз гладя прането. 0
Az--l--ya--r-ne--. A_ g_____ p_______ A- g-a-y- p-a-e-o- ------------------ Az gladya praneto.
Aknad on mustad. Проз--ците-с-----сн-. П_________ с_ м______ П-о-о-ц-т- с- м-ъ-н-. --------------------- Прозорците са мръсни. 0
P--z--tsite-s- m-y-n-. P__________ s_ m______ P-o-o-t-i-e s- m-y-n-. ---------------------- Prozortsite sa mrysni.
Põrand on must. П---т --м-ъ---. П____ е м______ П-д-т е м-ъ-е-. --------------- Подът е мръсен. 0
Podyt -e m-yse-. P____ y_ m______ P-d-t y- m-y-e-. ---------------- Podyt ye mrysen.
Nõud on mustad. Съ---е-- -а --ъсн-. С_______ с_ м______ С-д-в-т- с- м-ъ-н-. ------------------- Съдовете са мръсни. 0
S---ve----- mrys--. S_______ s_ m______ S-d-v-t- s- m-y-n-. ------------------- Sydovete sa mrysni.
Kes aknad ära peseb? Ко----ст----о-орц-т-? К__ ч____ п__________ К-й ч-с-и п-о-о-ц-т-? --------------------- Кой чисти прозорците? 0
K-y-chisti --o-ort-i--? K__ c_____ p___________ K-y c-i-t- p-o-o-t-i-e- ----------------------- Koy chisti prozortsite?
Kes võtab tolmu? К-- ч-с------рахос--кач--та? К__ ч____ с п_______________ К-й ч-с-и с п-а-о-м-к-ч-а-а- ---------------------------- Кой чисти с прахосмукачката? 0
Koy -hi-t--s--r-k-o-m----hk-ta? K__ c_____ s p_________________ K-y c-i-t- s p-a-h-s-u-a-h-a-a- ------------------------------- Koy chisti s prakhosmukachkata?
Kes peseb nõud? Ко- ----съ--ве-е? К__ м__ с________ К-й м-е с-д-в-т-? ----------------- Кой мие съдовете? 0
Koy-mi- -y-o-e--? K__ m__ s________ K-y m-e s-d-v-t-? ----------------- Koy mie sydovete?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + bulgaaria (1-100) MP3 bulgaaria (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!