Vestmik

et Suurpuhastus   »   tr Ev temizliği

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [on sekiz]

Ev temizliği

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti türgi Mängi Rohkem
Täna on laupäev. B-gün -u---tesi. B____ C_________ B-g-n C-m-r-e-i- ---------------- Bugün Cumartesi. 0
Täna on meil aega. B-g-n--aktim----a-. B____ v_______ v___ B-g-n v-k-i-i- v-r- ------------------- Bugün vaktimiz var. 0
Täna koristame me korterit. Bugün e-i--emi-l--e--ğ--. B____ e__ t______________ B-g-n e-i t-m-z-e-e-e-i-. ------------------------- Bugün evi temizleyeceğiz. 0
Ma puhastan vannituba. B-n-b----y- t-miz--yor-m. B__ b______ t____________ B-n b-n-o-u t-m-z-i-o-u-. ------------------------- Ben banyoyu temizliyorum. 0
Mu mees peseb autot. Ko-am-ara--y---ıkı-or. K____ a______ y_______ K-c-m a-a-a-ı y-k-y-r- ---------------------- Kocam arabayı yıkıyor. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Çoc-k--r ----klet---- -em--l---r. Ç_______ b___________ t__________ Ç-c-k-a- b-s-k-e-l-r- t-m-z-i-o-. --------------------------------- Çocuklar bisikletleri temizliyor. 0
Vanaema kastab lilli. Büy-k---e -i---l-ri ---uyor. B________ ç________ s_______ B-y-k-n-e ç-ç-k-e-i s-l-y-r- ---------------------------- Büyükanne çiçekleri suluyor. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. Ç-c-klar çoc---o-ası-ı-----uy-r. Ç_______ ç____ o______ t________ Ç-c-k-a- ç-c-k o-a-ı-ı t-p-u-o-. -------------------------------- Çocuklar çocuk odasını topluyor. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Ko--m ç-l-ş---m--as--ı -o-l-yo-. K____ ç______ m_______ t________ K-c-m ç-l-ş-a m-s-s-n- t-p-u-o-. -------------------------------- Kocam çalışma masasını topluyor. 0
Mina panen riided pesumasinasse. Be--ç---ş--ları ç-m-ş-r --kinesi-e--old-ru-or-m. B__ ç__________ ç______ m_________ d____________ B-n ç-m-ş-r-a-ı ç-m-ş-r m-k-n-s-n- d-l-u-u-o-u-. ------------------------------------------------ Ben çamaşırları çamaşır makinesine dolduruyorum. 0
Ma riputan pesu üles. Ç-ma--rlar- --ı--r-m. Ç__________ a________ Ç-m-ş-r-a-ı a-ı-o-u-. --------------------- Çamaşırları asıyorum. 0
Ma triigin pesu. Ça--şı--arı-üt-l-yor-m. Ç__________ ü__________ Ç-m-ş-r-a-ı ü-ü-ü-o-u-. ----------------------- Çamaşırları ütülüyorum. 0
Aknad on mustad. C-m-a--ki--i. C_____ k_____ C-m-a- k-r-i- ------------- Camlar kirli. 0
Põrand on must. Ye-l-r----l-. Y_____ k_____ Y-r-e- k-r-i- ------------- Yerler kirli. 0
Nõud on mustad. Mutf-k---kı-ı ---l-. M_____ t_____ k_____ M-t-a- t-k-m- k-r-i- -------------------- Mutfak takımı kirli. 0
Kes aknad ära peseb? C---ar--k-m-------iy--? C______ k__ t__________ C-m-a-ı k-m t-m-z-i-o-? ----------------------- Camları kim temizliyor? 0
Kes võtab tolmu? Kim -üp------? K__ s_________ K-m s-p-r-y-r- -------------- Kim süpürüyor? 0
Kes peseb nõud? T--akla-- -----ıkıy-r? T________ k__ y_______ T-b-k-a-ı k-m y-k-y-r- ---------------------- Tabakları kim yıkıyor? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + türgi (1-100) MP3 türgi (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!