Vestmik

et Suurpuhastus   »   da Rengøring

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [atten]

Rengøring

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Täna on laupäev. I dag-e--det l--d--. I d__ e_ d__ l______ I d-g e- d-t l-r-a-. -------------------- I dag er det lørdag. 0
Täna on meil aega. I da----- -- tid. I d__ h__ v_ t___ I d-g h-r v- t-d- ----------------- I dag har vi tid. 0
Täna koristame me korterit. I--ag --r -i--e-t i -----g-ed-n. I d__ g__ v_ r___ i l___________ I d-g g-r v- r-n- i l-j-i-h-d-n- -------------------------------- I dag gør vi rent i lejligheden. 0
Ma puhastan vannituba. J-g g-r -en- ---a-eværel-e-. J__ g__ r___ i b____________ J-g g-r r-n- i b-d-v-r-l-e-. ---------------------------- Jeg gør rent i badeværelset. 0
Mu mees peseb autot. M-n-ma----a--e--b--en. M__ m___ v_____ b_____ M-n m-n- v-s-e- b-l-n- ---------------------- Min mand vasker bilen. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Børn--e -u--er --k----e. B______ p_____ c________ B-r-e-e p-d-e- c-k-e-n-. ------------------------ Børnene pudser cyklerne. 0
Vanaema kastab lilli. Be--t---r --nde- -l--st-rne. B________ v_____ b__________ B-d-t-m-r v-n-e- b-o-s-e-n-. ---------------------------- Bedstemor vander blomsterne. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. B--n--e---d------ i--ør--være-s--. B______ r_____ o_ i b_____________ B-r-e-e r-d-e- o- i b-r-e-æ-e-s-t- ---------------------------------- Børnene rydder op i børneværelset. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Mi- mand-rydd-r -p-på-sit---riv-b--d. M__ m___ r_____ o_ p_ s__ s__________ M-n m-n- r-d-e- o- p- s-t s-r-v-b-r-. ------------------------------------- Min mand rydder op på sit skrivebord. 0
Mina panen riided pesumasinasse. Jeg---tter---sk----e- --vas-e-a--i-e-. J__ p_____ v_________ i v_____________ J-g p-t-e- v-s-e-ø-e- i v-s-e-a-k-n-n- -------------------------------------- Jeg putter vasketøjet i vaskemaskinen. 0
Ma riputan pesu üles. J-----n-e--va--e---e- o-. J__ h_____ v_________ o__ J-g h-n-e- v-s-e-ø-e- o-. ------------------------- Jeg hænger vasketøjet op. 0
Ma triigin pesu. J-- s-r-ger-v--ket---t. J__ s______ v__________ J-g s-r-g-r v-s-e-ø-e-. ----------------------- Jeg stryger vasketøjet. 0
Aknad on mustad. Vi--ue-n- e--s--vs--e. V________ e_ s________ V-n-u-r-e e- s-a-s-d-. ---------------------- Vinduerne er snavsede. 0
Põrand on must. Gu-v---e- ---vset. G_____ e_ s_______ G-l-e- e- s-a-s-t- ------------------ Gulvet er snavset. 0
Nõud on mustad. S--vi--t e- ---kidt. S_______ e_ b_______ S-r-i-e- e- b-s-i-t- -------------------- Servicet er beskidt. 0
Kes aknad ära peseb? H-em ---ser --n--er--? H___ p_____ v_________ H-e- p-d-e- v-n-u-r-e- ---------------------- Hvem pudser vinduerne? 0
Kes võtab tolmu? H-----tøvsug-r? H___ s_________ H-e- s-ø-s-g-r- --------------- Hvem støvsuger? 0
Kes peseb nõud? Hv-m vask-r o-? H___ v_____ o__ H-e- v-s-e- o-? --------------- Hvem vasker op? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!