Vestmik

et Suurpuhastus   »   sl Veliko čiščenje

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [osemnajst]

Veliko čiščenje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Täna on laupäev. D-n----- sob-t-. D____ j_ s______ D-n-s j- s-b-t-. ---------------- Danes je sobota. 0
Täna on meil aega. Dan----ma---ča-. D____ i____ č___ D-n-s i-a-o č-s- ---------------- Danes imamo čas. 0
Täna koristame me korterit. D-----p-či--i---stan-v-n--. D____ p________ s__________ D-n-s p-č-s-i-o s-a-o-a-j-. --------------------------- Danes počistimo stanovanje. 0
Ma puhastan vannituba. J-- č-stim ko-a-----. J__ č_____ k_________ J-z č-s-i- k-p-l-i-o- --------------------- Jaz čistim kopalnico. 0
Mu mees peseb autot. M-- p--- ---o. M__ p___ a____ M-ž p-r- a-t-. -------------- Mož pere avto. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Ot-o-i č--tij--kol-s-- - --roka či---t--k-l-s- (-ole-a-. O_____ č______ k______ / O_____ č______ k_____ (________ O-r-c- č-s-i-o k-l-s-. / O-r-k- č-s-i-a k-l-s- (-o-e-a-. -------------------------------------------------------- Otroci čistijo kolesa. / Otroka čistita kolesi (kolesa). 0
Vanaema kastab lilli. B-bi---z-liva-r-že. B_____ z_____ r____ B-b-c- z-l-v- r-ž-. ------------------- Babica zaliva rože. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. Otr--i-p-sp-----ajo (O---ka p-sp-a-ljat-)-ot-o--- s-bo. O_____ p___________ (______ p____________ o______ s____ O-r-c- p-s-r-v-j-j- (-t-o-a p-s-r-v-j-t-) o-r-š-o s-b-. ------------------------------------------------------- Otroci pospravljajo (Otroka pospravljata) otroško sobo. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M-ž--os-r---ja--vojo-p--al-o m---. M__ p_________ s____ p______ m____ M-ž p-s-r-v-j- s-o-o p-s-l-o m-z-. ---------------------------------- Mož pospravlja svojo pisalno mizo. 0
Mina panen riided pesumasinasse. J----la--m-peri-o-v-pr-lni--t--j. J__ v_____ p_____ v p_____ s_____ J-z v-a-a- p-r-l- v p-a-n- s-r-j- --------------------------------- Jaz vlagam perilo v pralni stroj. 0
Ma riputan pesu üles. Ja- -----m--e-i--. J__ o_____ p______ J-z o-e-a- p-r-l-. ------------------ Jaz obešam perilo. 0
Ma triigin pesu. Ja-----am p-r---. J__ l____ p______ J-z l-k-m p-r-l-. ----------------- Jaz likam perilo. 0
Aknad on mustad. Ok----o--ma-ana. O___ s_ u_______ O-n- s- u-a-a-a- ---------------- Okna so umazana. 0
Põrand on must. T-- -o--maz-n-. T__ s_ u_______ T-a s- u-a-a-a- --------------- Tla so umazana. 0
Nõud on mustad. Pos--a-j- -m-z-n-. P_____ j_ u_______ P-s-d- j- u-a-a-a- ------------------ Posoda je umazana. 0
Kes aknad ära peseb? K-o-po--va-o-n-? K__ p_____ o____ K-o p-m-v- o-n-? ---------------- Kdo pomiva okna? 0
Kes võtab tolmu? Kdo se-- -rah? K__ s___ p____ K-o s-s- p-a-? -------------- Kdo sesa prah? 0
Kes peseb nõud? K-o --mi------o--? K__ p_____ p______ K-o p-m-v- p-s-d-? ------------------ Kdo pomiva posodo? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + sloveeni (1-100) MP3 sloveeni (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!