Vestmik

et Suurpuhastus   »   be Прыбіранне ў доме

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [васемнаццаць]

18 [vasemnatstsats’]

Прыбіранне ў доме

Prybіranne u dome

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Täna on laupäev. С--ня ---ота. С____ с______ С-н-я с-б-т-. ------------- Сёння субота. 0
Sennya-----t-. S_____ s______ S-n-y- s-b-t-. -------------- Sennya subota.
Täna on meil aega. Сё--я - --- -сць в--ь-- -а-. С____ ў н__ ё___ в_____ ч___ С-н-я ў н-с ё-ц- в-л-н- ч-с- ---------------------------- Сёння ў нас ёсць вольны час. 0
S-nn-a - nas---st-’---l’ny--h-s. S_____ u n__ y_____ v_____ c____ S-n-y- u n-s y-s-s- v-l-n- c-a-. -------------------------------- Sennya u nas yosts’ vol’ny chas.
Täna koristame me korterit. С---я-мы пр-бір--м-у кв-т--ы. С____ м_ п________ у к_______ С-н-я м- п-ы-і-а-м у к-а-э-ы- ----------------------------- Сёння мы прыбіраем у кватэры. 0
S-n-ya -- pr--і---- - kva----. S_____ m_ p________ u k_______ S-n-y- m- p-y-і-a-m u k-a-e-y- ------------------------------ Sennya my prybіraem u kvatery.
Ma puhastan vannituba. Я-прыбір-юся - --н--м пак--. Я п_________ ў в_____ п_____ Я п-ы-і-а-с- ў в-н-ы- п-к-і- ---------------------------- Я прыбіраюся ў ванным пакоі. 0
Ya-pry--ray-sya-u --nny-----o-. Y_ p___________ u v_____ p_____ Y- p-y-і-a-u-y- u v-n-y- p-k-і- ------------------------------- Ya prybіrayusya u vannym pakoі.
Mu mees peseb autot. Мо- --- --е--а-ын-. М__ м__ м__ м______ М-й м-ж м-е м-ш-н-. ------------------- Мой муж мые машыну. 0
M-y-m-z--my- --s---u. M__ m___ m__ m_______ M-y m-z- m-e m-s-y-u- --------------------- Moy muzh mye mashynu.
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Д-еці -ы-ц- в--а-----ы. Д____ м____ в__________ Д-е-і м-ю-ь в-л-с-п-д-. ----------------------- Дзеці мыюць веласiпеды. 0
D-e----m-y-ts- --la-i-ed-. D_____ m______ v__________ D-e-s- m-y-t-’ v-l-s-p-d-. -------------------------- Dzetsі myyuts’ velasipedy.
Vanaema kastab lilli. Б-б--я п-ліва---ве--і. Б_____ п______ к______ Б-б-л- п-л-в-е к-е-к-. ---------------------- Бабуля палівае кветкі. 0
B--u--- pa---ae--ve--і. B______ p______ k______ B-b-l-a p-l-v-e k-e-k-. ----------------------- Babulya palіvae kvetkі.
Lapsed koristavad lastetoa ära. Д--ці п-ыбіра-цца-------я-ы- ----і. Д____ п__________ ў д_______ п_____ Д-е-і п-ы-і-а-ц-а ў д-і-я-ы- п-к-і- ----------------------------------- Дзеці прыбіраюцца ў дзіцячым пакоі. 0
D--t-і-p-ybі-a-u--t-- - -z-tsyac-----a-oі. D_____ p_____________ u d__________ p_____ D-e-s- p-y-і-a-u-s-s- u d-і-s-a-h-m p-k-і- ------------------------------------------ Dzetsі prybіrayutstsa u dzіtsyachym pakoі.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Мой м-ж -р-б-раецц--н---і-ьмов---стал-. М__ м__ п__________ н_ п________ с_____ М-й м-ж п-ы-і-а-ц-а н- п-с-м-в-м с-а-е- --------------------------------------- Мой муж прыбіраецца на пісьмовым стале. 0
M-y -u---pry-іra-t-t-- na-p-----v-m st-le. M__ m___ p____________ n_ p________ s_____ M-y m-z- p-y-і-a-t-t-a n- p-s-m-v-m s-a-e- ------------------------------------------ Moy muzh prybіraetstsa na pіs’movym stale.
Mina panen riided pesumasinasse. Я--ла---бялі----- --а-ьную ----н-. Я к____ б______ ў п_______ м______ Я к-а-у б-л-з-у ў п-а-ь-у- м-ш-н-. ---------------------------------- Я кладу бялізну ў пральную машыну. 0
Y- kl--- by--іz-u-u -r------u m-s--nu. Y_ k____ b_______ u p________ m_______ Y- k-a-u b-a-і-n- u p-a-’-u-u m-s-y-u- -------------------------------------- Ya kladu byalіznu u pral’nuyu mashynu.
Ma riputan pesu üles. Я-ра---шв-ю --л---у. Я р________ б_______ Я р-з-е-в-ю б-л-з-у- -------------------- Я развешваю бялізну. 0
Ya-razv-sh-a-u bya-----. Y_ r__________ b________ Y- r-z-e-h-a-u b-a-і-n-. ------------------------ Ya razveshvayu byalіznu.
Ma triigin pesu. Я-пр---ю-бя-і---. Я п_____ б_______ Я п-а-у- б-л-з-у- ----------------- Я прасую бялізну. 0
Y--pras----b--l--n-. Y_ p______ b________ Y- p-a-u-u b-a-і-n-. -------------------- Ya prasuyu byalіznu.
Aknad on mustad. Во-----руд--я. В____ б_______ В-к-ы б-у-н-я- -------------- Вокны брудныя. 0
Vo-ny brudnyy-. V____ b________ V-k-y b-u-n-y-. --------------- Vokny brudnyya.
Põrand on must. Па--ога бру--а-. П______ б_______ П-д-о-а б-у-н-я- ---------------- Падлога брудная. 0
P-dl--a--ru--a--. P______ b________ P-d-o-a b-u-n-y-. ----------------- Padloga brudnaya.
Nõud on mustad. Посу---р--ны. П____ б______ П-с-д б-у-н-. ------------- Посуд брудны. 0
P---d --ud--. P____ b______ P-s-d b-u-n-. ------------- Posud brudny.
Kes aknad ära peseb? Х-- -------о-н-? Х__ п____ в_____ Х-о п-м-е в-к-ы- ---------------- Хто памые вокны? 0
K----pamy--vok--? K___ p____ v_____ K-t- p-m-e v-k-y- ----------------- Khto pamye vokny?
Kes võtab tolmu? Х-- -у--- -ыласосі--? Х__ б____ п__________ Х-о б-д-е п-л-с-с-ц-? --------------------- Хто будзе пыласосіць? 0
Kh-o---dze---l---sі--’? K___ b____ p___________ K-t- b-d-e p-l-s-s-t-’- ----------------------- Khto budze pylasosіts’?
Kes peseb nõud? Х-о-п---е п----? Х__ п____ п_____ Х-о п-м-е п-с-д- ---------------- Хто памые посуд? 0
K-to-p--ye-po-ud? K___ p____ p_____ K-t- p-m-e p-s-d- ----------------- Khto pamye posud?

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!