Vestmik

et Suurpuhastus   »   nn Husvask

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [atten]

Husvask

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Täna on laupäev. I ------ de---au-d-g. I d__ e_ d__ l_______ I d-g e- d-t l-u-d-g- --------------------- I dag er det laurdag. 0
Täna on meil aega. I -ag ha- vi t--. I d__ h__ v_ t___ I d-g h-r v- t-d- ----------------- I dag har vi tid. 0
Täna koristame me korterit. I ----v-s-ar vi-h--e-. I d__ v_____ v_ h_____ I d-g v-s-a- v- h-s-t- ---------------------- I dag vaskar vi huset. 0
Ma puhastan vannituba. Eg-v--kar ba---. E_ v_____ b_____ E- v-s-a- b-d-t- ---------------- Eg vaskar badet. 0
Mu mees peseb autot. Ma--e--m-- vas----b-len. M_____ m__ v_____ b_____ M-n-e- m-n v-s-a- b-l-n- ------------------------ Mannen min vaskar bilen. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. U--a-e v-s-a----k-a--. U_____ v_____ s_______ U-g-n- v-s-a- s-k-a-e- ---------------------- Ungane vaskar syklane. 0
Vanaema kastab lilli. Bes-emo- v-t-a--blomane. B_______ v_____ b_______ B-s-e-o- v-t-a- b-o-a-e- ------------------------ Bestemor vatnar blomane. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. Un--ne-ry-d----å --m--- s---. U_____ r_____ p_ r_____ s____ U-g-n- r-d-a- p- r-m-e- s-t-. ----------------------------- Ungane ryddar på rommet sitt. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M-nn---min r--da---kr-v--or--t s-t-. M_____ m__ r_____ s___________ s____ M-n-e- m-n r-d-a- s-r-v-b-r-e- s-t-. ------------------------------------ Mannen min ryddar skrivebordet sitt. 0
Mina panen riided pesumasinasse. Eg -ut----k--s--s--n-i-n---v-sk-mas--na. E_ p_____ k_________ i__ i v____________ E- p-t-a- k-e-v-s-e- i-n i v-s-e-a-k-n-. ---------------------------------------- Eg puttar klesvasken inn i vaskemaskina. 0
Ma riputan pesu üles. Eg--enge--opp-k-e-e. E_ h_____ o__ k_____ E- h-n-e- o-p k-e-e- -------------------- Eg henger opp klede. 0
Ma triigin pesu. Eg --ryk--ø-. E_ s____ t___ E- s-r-k t-y- ------------- Eg stryk tøy. 0
Aknad on mustad. Gla-a -r--ki-ne. G____ e_ s______ G-a-a e- s-i-n-. ---------------- Glasa er skitne. 0
Põrand on must. Go-ve--er---i--. G_____ e_ s_____ G-l-e- e- s-i-e- ---------------- Golvet er skite. 0
Nõud on mustad. O--asken------it-n. O_______ e_ s______ O-v-s-e- e- s-i-e-. ------------------- Opvasken er skiten. 0
Kes aknad ära peseb? K-----a-k-r-gl--a? K___ v_____ g_____ K-e- v-s-a- g-a-a- ------------------ Kven vaskar glasa? 0
Kes võtab tolmu? K------øvs-g? K___ s_______ K-e- s-ø-s-g- ------------- Kven støvsyg? 0
Kes peseb nõud? K-e- -ek o-p-ask-n? K___ t__ o_________ K-e- t-k o-p-a-k-n- ------------------- Kven tek oppvasken? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!