Vestmik

et Suurpuhastus   »   uk Прибирання в домі

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [вісімнадцять]

18 [visimnadtsyatʹ]

Прибирання в домі

[Prybyrannya v domi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Täna on laupäev. С-ог--н--с--о-а. С_______ с______ С-о-о-н- с-б-т-. ---------------- Сьогодні субота. 0
S---od-i-su-o--. S_______ s______ S-o-o-n- s-b-t-. ---------------- Sʹohodni subota.
Täna on meil aega. С----д---м--м--мо ча-. С_______ м_ м____ ч___ С-о-о-н- м- м-є-о ч-с- ---------------------- Сьогодні ми маємо час. 0
Sʹ----ni--y ma-e-- --a-. S_______ m_ m_____ c____ S-o-o-n- m- m-y-m- c-a-. ------------------------ Sʹohodni my mayemo chas.
Täna koristame me korterit. Сь-годні ми-п------ємо----рт-ру. С_______ м_ п_________ к________ С-о-о-н- м- п-и-и-а-м- к-а-т-р-. -------------------------------- Сьогодні ми прибираємо квартиру. 0
Sʹoh-dni-----r-b-rayem--kva----u. S_______ m_ p__________ k________ S-o-o-n- m- p-y-y-a-e-o k-a-t-r-. --------------------------------- Sʹohodni my prybyrayemo kvartyru.
Ma puhastan vannituba. Я при-ир-- -а-н- кі--а--. Я п_______ в____ к_______ Я п-и-и-а- в-н-у к-м-а-у- ------------------------- Я прибираю ванну кімнату. 0
YA-pryb-ray--v-nn- ----atu. Y_ p________ v____ k_______ Y- p-y-y-a-u v-n-u k-m-a-u- --------------------------- YA prybyrayu vannu kimnatu.
Mu mees peseb autot. М---ч---вік---- а---мобіл-. М__ ч______ м__ а__________ М-й ч-л-в-к м-є а-т-м-б-л-. --------------------------- Мій чоловік миє автомобіль. 0
Mi------l--ik -yy---vtomo-i-ʹ. M__ c_______ m___ a__________ M-y- c-o-o-i- m-y- a-t-m-b-l-. ------------------------------ Miy̆ cholovik myye avtomobilʹ.
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Діт- --ст-ть -елоси----. Д___ ч______ в__________ Д-т- ч-с-я-ь в-л-с-п-д-. ------------------------ Діти чистять велосипеди. 0
D----ch---ya-ʹ-ve--syp---. D___ c________ v__________ D-t- c-y-t-a-ʹ v-l-s-p-d-. -------------------------- Dity chystyatʹ velosypedy.
Vanaema kastab lilli. Ба---я-----в-- -в-ти. Б_____ п______ к_____ Б-б-с- п-л-в-є к-і-и- --------------------- Бабуся поливає квіти. 0
Ba-us------y-a-e--v--y. B______ p_______ k_____ B-b-s-a p-l-v-y- k-i-y- ----------------------- Babusya polyvaye kvity.
Lapsed koristavad lastetoa ära. Д-ти при------- -и-я-у -----ту. Д___ п_________ д_____ к_______ Д-т- п-и-и-а-т- д-т-ч- к-м-а-у- ------------------------------- Діти прибирають дитячу кімнату. 0
Dity---y-yr--u-ʹ-dyty--h- -i-n---. D___ p__________ d_______ k_______ D-t- p-y-y-a-u-ʹ d-t-a-h- k-m-a-u- ---------------------------------- Dity prybyrayutʹ dytyachu kimnatu.
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Мій --лов-----иб-ра- с-ій -исьмо--й---і-. М__ ч______ п_______ с___ п________ с____ М-й ч-л-в-к п-и-и-а- с-і- п-с-м-в-й с-і-. ----------------------------------------- Мій чоловік прибирає свій письмовий стіл. 0
M--̆ c-o-ov---p-yby-aye s--y--pysʹm----̆ -t--. M__ c_______ p________ s___ p________ s____ M-y- c-o-o-i- p-y-y-a-e s-i-̆ p-s-m-v-y- s-i-. ---------------------------------------------- Miy̆ cholovik prybyraye sviy̆ pysʹmovyy̆ stil.
Mina panen riided pesumasinasse. Я --а-у-б--изн-----ральн- ма-и-у. Я к____ б______ в п______ м______ Я к-а-у б-л-з-у в п-а-ь-у м-ш-н-. --------------------------------- Я кладу білизну в пральну машину. 0
Y---l--u -ily-n--- pra---u -a--yn-. Y_ k____ b______ v p______ m_______ Y- k-a-u b-l-z-u v p-a-ʹ-u m-s-y-u- ----------------------------------- YA kladu bilyznu v pralʹnu mashynu.
Ma riputan pesu üles. Я в-ш-ю--іл-з-у. Я в____ б_______ Я в-ш-ю б-л-з-у- ---------------- Я вішаю білизну. 0
Y- --s---u bi-yz--. Y_ v______ b_______ Y- v-s-a-u b-l-z-u- ------------------- YA vishayu bilyznu.
Ma triigin pesu. Я ---с-ю---л-зн-. Я п_____ б_______ Я п-а-у- б-л-з-у- ----------------- Я прасую білизну. 0
YA--r-s-yu-b-l-zn-. Y_ p______ b_______ Y- p-a-u-u b-l-z-u- ------------------- YA prasuyu bilyznu.
Aknad on mustad. В-к-- -р-д--. В____ б______ В-к-а б-у-н-. ------------- Вікна брудні. 0
V-k-a--rud-i. V____ b______ V-k-a b-u-n-. ------------- Vikna brudni.
Põrand on must. Підл-г----уд--. П______ б______ П-д-о-а б-у-н-. --------------- Підлога брудна. 0
P-d--ha b-u---. P______ b______ P-d-o-a b-u-n-. --------------- Pidloha brudna.
Nõud on mustad. П-с-- -ру--ий. П____ б_______ П-с-д б-у-н-й- -------------- Посуд брудний. 0
Po--- brud--y̆. P____ b_______ P-s-d b-u-n-y-. --------------- Posud brudnyy̆.
Kes aknad ära peseb? Х-----є -і-на? Х__ м__ в_____ Х-о м-є в-к-а- -------------- Хто миє вікна? 0
Kh----yy- v---a? K___ m___ v_____ K-t- m-y- v-k-a- ---------------- Khto myye vikna?
Kes võtab tolmu? Хт- --л---си--? Х__ п__________ Х-о п-л-с-с-т-? --------------- Хто пилoсосить? 0
K-to-pylo-----ʹ? K___ p__________ K-t- p-l-s-s-t-? ---------------- Khto pylososytʹ?
Kes peseb nõud? Хто ми- по---? Х__ м__ п_____ Х-о м-є п-с-д- -------------- Хто миє посуд? 0
K----m-ye --sud? K___ m___ p_____ K-t- m-y- p-s-d- ---------------- Khto myye posud?

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!