Vestmik

et Suurpuhastus   »   sv Städning

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [arton]

Städning

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Täna on laupäev. I--- -- d---lö--a-. I___ ä_ d__ l______ I-a- ä- d-t l-r-a-. ------------------- Idag är det lördag. 0
Täna on meil aega. I-ag-har v---i-. I___ h__ v_ t___ I-a- h-r v- t-d- ---------------- Idag har vi tid. 0
Täna koristame me korterit. Ida- --ä--- v--lägenh--en. I___ s_____ v_ l__________ I-a- s-ä-a- v- l-g-n-e-e-. -------------------------- Idag städar vi lägenheten. 0
Ma puhastan vannituba. J-- stä--- b----m-et. J__ s_____ b_________ J-g s-ä-a- b-d-u-m-t- --------------------- Jag städar badrummet. 0
Mu mees peseb autot. Mi- -an tv-t-a- bil-n. M__ m__ t______ b_____ M-n m-n t-ä-t-r b-l-n- ---------------------- Min man tvättar bilen. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Barn-- ----ta--cy-l-r-a. B_____ t______ c________ B-r-e- t-ä-t-r c-k-a-n-. ------------------------ Barnen tvättar cyklarna. 0
Vanaema kastab lilli. Far--r---m--mo- v-tt--- bl---o-na. F_____ / m_____ v______ b_________ F-r-o- / m-r-o- v-t-n-r b-o-m-r-a- ---------------------------------- Farmor / mormor vattnar blommorna. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. B--n-n --äd-r barnkammar-n. B_____ s_____ b____________ B-r-e- s-ä-a- b-r-k-m-a-e-. --------------------------- Barnen städar barnkammaren. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. Mi- m--------r -it--sk--vb---. M__ m__ s_____ s___ s_________ M-n m-n s-ä-a- s-t- s-r-v-o-d- ------------------------------ Min man städar sitt skrivbord. 0
Mina panen riided pesumasinasse. J-- l-g-e--t--tt---i--vät--a--i-en. J__ l_____ t______ i t_____________ J-g l-g-e- t-ä-t-n i t-ä-t-a-k-n-n- ----------------------------------- Jag lägger tvätten i tvättmaskinen. 0
Ma riputan pesu üles. J-- -än--r-u-- -v-t--n. J__ h_____ u__ t_______ J-g h-n-e- u-p t-ä-t-n- ----------------------- Jag hänger upp tvätten. 0
Ma triigin pesu. Jag s---k-----ät---. J__ s______ t_______ J-g s-r-k-r t-ä-t-n- -------------------- Jag stryker tvätten. 0
Aknad on mustad. Fön-------r-smu-si-a. F_______ ä_ s________ F-n-t-e- ä- s-u-s-g-. --------------------- Fönstren är smutsiga. 0
Põrand on must. G-l--- är sm--si--. G_____ ä_ s________ G-l-e- ä- s-u-s-g-. ------------------- Golvet är smutsigt. 0
Nõud on mustad. Po---in----r -mu-si--. P________ ä_ s________ P-r-l-n-t ä- s-u-s-g-. ---------------------- Porslinet är smutsigt. 0
Kes aknad ära peseb? Ve- putsa-----s-r--? V__ p_____ f________ V-m p-t-a- f-n-t-e-? -------------------- Vem putsar fönstren? 0
Kes võtab tolmu? Ve----mmsuge-? V__ d_________ V-m d-m-s-g-r- -------------- Vem dammsuger? 0
Kes peseb nõud? V-m-d--kar? V__ d______ V-m d-s-a-? ----------- Vem diskar? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!