Vestmik

et Tee küsimine   »   lv Jautāt ceļu

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [četrdesmit]

Jautāt ceļu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Vabandage! Atvai-oj-e-- -ū-z-! A___________ l_____ A-v-i-o-i-t- l-d-u- ------------------- Atvainojiet, lūdzu! 0
Saate te mind aidata? Va--J-s-v--at man-p--īdz-t? V__ J__ v____ m__ p________ V-i J-s v-r-t m-n p-l-d-ē-? --------------------------- Vai Jūs varat man palīdzēt? 0
Kus on siin hea restoran? K-r-še-t----lab- -es-o-ā--? K__ š___ i_ l___ r_________ K-r š-i- i- l-b- r-s-o-ā-s- --------------------------- Kur šeit ir labs restorāns? 0
Minge vasakule ümber nurga. K--s-oj----e---t pa-----s-. K_________ e____ p_ k______ K-u-t-j-m- e-i-t p- k-e-s-. --------------------------- Krustojumā ejiet pa kreisi. 0
Minge seejärel veidi maad otse. Tad----e- n-l-e-- --ba-- ---s-i. T__ e____ n______ g_____ t______ T-d e-i-t n-l-e-u g-b-l- t-i-n-. -------------------------------- Tad ejiet nelielu gabalu taisni. 0
Minge siis sada meetrit paremale. Ta- -ji----im-----trus -- labi. T__ e____ s____ m_____ p_ l____ T-d e-i-t s-m-s m-t-u- p- l-b-. ------------------------------- Tad ejiet simts metrus pa labi. 0
Te võite ka bussiga minna. Jū---a--t b-a-kt--rī--- -ut-b--u. J__ v____ b_____ a__ a_ a________ J-s v-r-t b-a-k- a-ī a- a-t-b-s-. --------------------------------- Jūs varat braukt arī ar autobusu. 0
Te võite ka trammiga minna. Jū---ara---raukt--rī a--tra--a--. J__ v____ b_____ a__ a_ t________ J-s v-r-t b-a-k- a-ī a- t-a-v-j-. --------------------------------- Jūs varat braukt arī ar tramvaju. 0
Te võite ka minu järel sõita. Jū---a--t -i-n-ār-i bra--t--i----ni-. J__ v____ v________ b_____ a__ m_____ J-s v-r-t v-e-k-r-i b-a-k- a-z m-n-s- ------------------------------------- Jūs varat vienkārši braukt aiz manis. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? K- es---r- ---ļūt --dz fu-b-l-----dio-a-? K_ e_ v___ n_____ l___ f______ s_________ K- e- v-r- n-k-ū- l-d- f-t-o-a s-a-i-n-m- ----------------------------------------- Kā es varu nokļūt līdz futbola stadionam? 0
Ületage sild! B-a-c--t -ā---til-a-! B_______ p___ t______ B-a-c-e- p-r- t-l-a-! --------------------- Brauciet pāri tiltam! 0
Sõitke läbi tunneli! B-au-------ur- -u-e-im! B_______ c____ t_______ B-a-c-e- c-u-i t-n-l-m- ----------------------- Brauciet cauri tunelim! 0
Sõitke kolmanda foorini. B-a------lī-- ---šajam -u-s----a-. B_______ l___ t_______ l__________ B-a-c-e- l-d- t-e-a-a- l-k-o-o-a-. ---------------------------------- Brauciet līdz trešajam luksoforam. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. T-- n--rie-i-tie--pir---ā--elā pa -a-i. T__ n____________ p______ i___ p_ l____ T-d n-g-i-z-e-i-s p-r-a-ā i-l- p- l-b-. --------------------------------------- Tad nogriezieties pirmajā ielā pa labi. 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. T-d--rauc-et-t------pār- -ākoš-----k---to-umam. T__ b_______ t_____ p___ n________ k___________ T-d b-a-c-e- t-i-n- p-r- n-k-š-j-m k-u-t-j-m-m- ----------------------------------------------- Tad brauciet taisni pāri nākošajam krustojumam. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? A----no---t, kā--s -----n-k--- l--ost-? A___________ k_ e_ v___ n_____ l_______ A-v-i-o-i-t- k- e- v-r- n-k-ū- l-d-s-ā- --------------------------------------- Atvainojiet, kā es varu nokļūt lidostā? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. V------- -r--c-e--a- ----o. V_______ b_______ a_ m_____ V-s-a-ā- b-a-c-e- a- m-t-o- --------------------------- Vislabāk brauciet ar metro. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. B--u-------d- ga-a--taci---! B_______ l___ g___ s________ B-a-c-e- l-d- g-l- s-a-i-a-! ---------------------------- Brauciet līdz gala stacijai! 0

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!