Vestmik

et suur – väike   »   lv liels – mazs

68 [kuuskümmend kaheksa]

suur – väike

suur – väike

68 [sešdesmit astoņi]

liels – mazs

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
suur ja väike li-------mazs l____ u_ m___ l-e-s u- m-z- ------------- liels un mazs 0
Elevant on suur. Zi-o-is -r----l-. Z______ i_ l_____ Z-l-n-s i- l-e-s- ----------------- Zilonis ir liels. 0
Hiir on väike. Pele -- maza. P___ i_ m____ P-l- i- m-z-. ------------- Pele ir maza. 0
pime ja valge tu-šs un-gaišs t____ u_ g____ t-m-s u- g-i-s -------------- tumšs un gaišs 0
Öö on pime. N---- i---u---. N____ i_ t_____ N-k-s i- t-m-a- --------------- Nakts ir tumša. 0
Päev on valge. Di-n- -r gai-a. D____ i_ g_____ D-e-a i- g-i-a- --------------- Diena ir gaiša. 0
vana ja noor ve-s u- j--ns v___ u_ j____ v-c- u- j-u-s ------------- vecs un jauns 0
Meie vanaisa on väga vana. Mū-- -ectē-s ir --t--ve-s. M___ v______ i_ ļ___ v____ M-s- v-c-ē-s i- ļ-t- v-c-. -------------------------- Mūsu vectēvs ir ļoti vecs. 0
70 aastat tagasi oli ta veel noor. Pir-s--- g-d--- viņ--v-l -i-- jau--. P____ 7_ g_____ v___ v__ b___ j_____ P-r-s 7- g-d-e- v-ņ- v-l b-j- j-u-s- ------------------------------------ Pirms 70 gadiem viņš vēl bija jauns. 0
ilus ja inetu s-a---s----ne-l--s s______ u_ n______ s-a-s-s u- n-g-ī-s ------------------ skaists un neglīts 0
Liblikas on ilus. T--re--s ir--kai-ts. T_______ i_ s_______ T-u-e-i- i- s-a-s-s- -------------------- Taurenis ir skaists. 0
Ämblik on inetu. Zi--ekl----- -------. Z________ i_ n_______ Z-r-e-l-s i- n-g-ī-s- --------------------- Zirneklis ir neglīts. 0
paks ja kõhn r-s-- -n t-e-s r____ u_ t____ r-s-s u- t-e-s -------------- resns un tievs 0
100 kilo kaaluv naine on paks. 10- --lo------ --ag--s--vi-te i- re---. 1__ k_________ s____ s_______ i_ r_____ 1-0 k-l-g-a-u- s-a-a s-e-i-t- i- r-s-a- --------------------------------------- 100 kilogramus smaga sieviete ir resna. 0
50 kilo kaaluv mees on kõhn. 50--il----mus--m-g--vī-i-tis-ir-----s. 5_ k_________ s____ v_______ i_ t_____ 5- k-l-g-a-u- s-a-s v-r-e-i- i- t-e-s- -------------------------------------- 50 kilogramus smags vīrietis ir tievs. 0
kallis ja odav d------- l--s d____ u_ l___ d-r-s u- l-t- ------------- dārgs un lēts 0
Auto on kallis. Mašīn- i- dā-g-. M_____ i_ d_____ M-š-n- i- d-r-a- ---------------- Mašīna ir dārga. 0
Ajaleht on odav. Avīze i- -ē--. A____ i_ l____ A-ī-e i- l-t-. -------------- Avīze ir lēta. 0

Koodivahetus

Üha enam inimesi kasvab üles kakskeelsena. Nad oskavad rohkem kui ühte keelt. Paljud neist vahetavad tihti keelt. Nad otsustavad vastavalt olukorrale, millist keelt kasutada. Näiteks räägivad nad erinevat keelt tööl ja kodus. Nii kohanevad nad end ümbritseva keskkonnaga. Kuid on olemas ka võimalus vahetada keelt spontaanselt. Seda nähtust nimetatakse koodi vahetamiseks. Sellisel juhul vahetatakse keelt rääkimise ajal. Keele vahetamiseks võib olla palju põhjusi. Sageli ei leita ühes keeles sobivat sõna. Nad suudavad teises keeles end paremini väljendada. Võib ka olla, et kõneleja tunneb end ühes keeles kindlamini kui teises. Nad kasutavad üht keelt era-või isiklike asjade puhul. Mõnikord puudub ühes keeles teatud sõna. Sel juhul peab kõneleja keelt vahetama. Keelt võib ka muuta selleks, et inimest ei mõistetaks. Sellisel juhul toimib koodi vahetus salajase keelena. Varasemalt on keelte üksteisega segamist kritiseeritud. Arvati, et kõneleja ei oska kumbagi keelt piisavalt hästi. Tänapäeval vaadatakse antud nähtust teisiti. Koodivahetus tähendab erilist keelelist oskust. Koodivahetust kasutavate kõnelejate jälgimine võib olla väga huvitav. Tihti nad ei vaheta vaid keelt, mida räägivad. Nad muudavad ka teisi kommunikatiivseid elemente. Paljud räägivad teises keeles kiiremini, valjemini ja toonitatumalt. Või hakkavad nad äkitselt kasutama rohkem žeste ja näoilmeid. Seepärast on kooduvahetus alati natuke ka kultuurivahetus...