Vestmik

et midagi tohtima   »   lv kaut ko drīkstēt

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [septiņdesmit trīs]

kaut ko drīkstēt

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? Va- tu ja---r-kst- -r--k- a- -----u? V__ t_ j__ d______ b_____ a_ m______ V-i t- j-u d-ī-s-i b-a-k- a- m-š-n-? ------------------------------------ Vai tu jau drīksti braukt ar mašīnu? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? V-- t---au drīk-ti-lie-ot al-o-ol-? V__ t_ j__ d______ l_____ a________ V-i t- j-u d-ī-s-i l-e-o- a-k-h-l-? ----------------------------------- Vai tu jau drīksti lietot alkoholu? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Va- -- j-----īksti---e-- -a---br-u-t uz--rz--ē-? V__ t_ j__ d______ v____ p___ b_____ u_ ā_______ V-i t- j-u d-ī-s-i v-e-s p-t- b-a-k- u- ā-z-m-m- ------------------------------------------------ Vai tu jau drīksti viens pats braukt uz ārzemēm? 0
tohtima drīks--t d_______ d-ī-s-ē- -------- drīkstēt 0
Tohime me siin suitsetada? Va----- --i- -rīk--am smēķē-? V__ m__ š___ d_______ s______ V-i m-s š-i- d-ī-s-a- s-ē-ē-? ----------------------------- Vai mēs šeit drīkstam smēķēt? 0
Tohib siin suitsetada? V-i-š-i----ī-st-------? V__ š___ d_____ s______ V-i š-i- d-ī-s- s-ē-ē-? ----------------------- Vai šeit drīkst smēķēt? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? V---d---s------ā- a---red-tk----? V__ d_____ m_____ a_ k___________ V-i d-ī-s- m-k-ā- a- k-e-ī-k-r-i- --------------------------------- Vai drīkst maksāt ar kredītkarti? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Va--d-īks- ma-sā-----č-k-? V__ d_____ m_____ a_ č____ V-i d-ī-s- m-k-ā- a- č-k-? -------------------------- Vai drīkst maksāt ar čeku? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Vai ---------ks---ti----ska--rā-n--dā? V__ d_____ m_____ t____ s______ n_____ V-i d-ī-s- m-k-ā- t-k-i s-a-d-ā n-u-ā- -------------------------------------- Vai drīkst maksāt tikai skaidrā naudā? 0
Tohin ma hetkel helistada? Va---s ---k-t---i---an-t? V__ e_ d______ p_________ V-i e- d-ī-s-u p-e-v-n-t- ------------------------- Vai es drīkstu piezvanīt? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? V-- -s -rī---u--- ---tā-? V__ e_ d______ k_ j______ V-i e- d-ī-s-u k- j-u-ā-? ------------------------- Vai es drīkstu ko jautāt? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? V-i -- d----t-----teik-? V__ e_ d______ k_ t_____ V-i e- d-ī-s-u k- t-i-t- ------------------------ Vai es drīkstu ko teikt? 0
Ta ei tohi pargis magada. V--š--e-r-ks- gu--t-p-rkā. V___ n_______ g____ p_____ V-ņ- n-d-ī-s- g-l-t p-r-ā- -------------------------- Viņš nedrīkst gulēt parkā. 0
Ta ei tohi autos magada. V-ņ- ned-īkst--u--t-m---nā. V___ n_______ g____ m______ V-ņ- n-d-ī-s- g-l-t m-š-n-. --------------------------- Viņš nedrīkst gulēt mašīnā. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. V-ņ- n-dr-ks--g-l---sta--jā. V___ n_______ g____ s_______ V-ņ- n-d-ī-s- g-l-t s-a-i-ā- ---------------------------- Viņš nedrīkst gulēt stacijā. 0
Tohime me istuda? V-i-m-s-drīks-a- ----sties? V__ m__ d_______ a_________ V-i m-s d-ī-s-a- a-s-s-i-s- --------------------------- Vai mēs drīkstam apsēsties? 0
Tohime me menüüd saada? Vai --s dr--s--m -a----ēd----ar--? V__ m__ d_______ d____ ē__________ V-i m-s d-ī-s-a- d-b-t ē-i-n-a-t-? ---------------------------------- Vai mēs drīkstam dabūt ēdienkarti? 0
Tohime me eraldi maksta? V-i-----d-īkstam-s-mak-āt a----i--i? V__ m__ d_______ s_______ a_________ V-i m-s d-ī-s-a- s-m-k-ā- a-s-v-š-i- ------------------------------------ Vai mēs drīkstam samaksāt atsevišķi? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!