Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   lv Palīgteikumi ar vai

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [deviņdesmit trīs]

Palīgteikumi ar vai

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. E- -ezinu- va- -i---m-n- -īl. E_ n______ v__ v___ m___ m___ E- n-z-n-, v-i v-ņ- m-n- m-l- ----------------------------- Es nezinu, vai viņš mani mīl. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Es-----nu, --- --ņš -āks --pa-a-. E_ n______ v__ v___ n___ a_______ E- n-z-n-, v-i v-ņ- n-k- a-p-k-ļ- --------------------------------- Es nezinu, vai viņš nāks atpakaļ. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. E- -e----, -ai--iņ- --n pi--v-nī-. E_ n______ v__ v___ m__ p_________ E- n-z-n-, v-i v-ņ- m-n p-e-v-n-s- ---------------------------------- Es nezinu, vai viņš man piezvanīs. 0
Kas ta tõesti armastab mind? V-i vi---m--i-m-l? V__ v___ m___ m___ V-i v-ņ- m-n- m-l- ------------------ Vai viņš mani mīl? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? V---vi-š--ā----tpa-aļ? V__ v___ n___ a_______ V-i v-ņ- n-k- a-p-k-ļ- ---------------------- Vai viņš nāks atpakaļ? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? V-i -i-- -an ----v----? V__ v___ m__ p_________ V-i v-ņ- m-n p-e-v-n-s- ----------------------- Vai viņš man piezvanīs? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. E- jau-ā--------vai v--š-dom- -a---an-? E_ j______ s___ v__ v___ d___ p__ m____ E- j-u-ā-u s-v- v-i v-ņ- d-m- p-r m-n-? --------------------------------------- Es jautāju sev, vai viņš domā par mani? 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Es-j-utā-- s-v- v-i-v--a- ir-kād--ci--? E_ j______ s___ v__ v____ i_ k___ c____ E- j-u-ā-u s-v- v-i v-ņ-m i- k-d- c-t-? --------------------------------------- Es jautāju sev, vai viņam ir kāda cita? 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. E- j-u--ju--e-,-v-- vi---m--o? E_ j______ s___ v__ v___ m____ E- j-u-ā-u s-v- v-i v-ņ- m-l-? ------------------------------ Es jautāju sev, vai viņš melo? 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? V-i v-ņš-dom----- --n-? V__ v___ d___ p__ m____ V-i v-ņ- d-m- p-r m-n-? ----------------------- Vai viņš domā par mani? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Vai -i--m i- -ā-- cit-? V__ v____ i_ k___ c____ V-i v-ņ-m i- k-d- c-t-? ----------------------- Vai viņam ir kāda cita? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Vai-v-ņ---aka---t-e-ī-u? V__ v___ s___ p_________ V-i v-ņ- s-k- p-t-e-ī-u- ------------------------ Vai viņš saka patiesību? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Es-ša-bo-, --i e- -iņ-- --tieš-m -a-īk-. E_ š______ v__ e_ v____ p_______ p______ E- š-u-o-, v-i e- v-ņ-m p-t-e-ā- p-t-k-. ---------------------------------------- Es šaubos, vai es viņam patiešām patīku. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. E------os---ai v--- ---------īs. E_ š______ v__ v___ m__ r_______ E- š-u-o-, v-i v-ņ- m-n r-k-t-s- -------------------------------- Es šaubos, vai viņš man rakstīs. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Es š--bo-, -ai vi----ani ------. E_ š______ v__ v___ m___ p______ E- š-u-o-, v-i v-ņ- m-n- p-e-ē-. -------------------------------- Es šaubos, vai viņš mani precēs. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Va---s-v-ņa- --ti--ām --t--u? V__ e_ v____ p_______ p______ V-i e- v-ņ-m p-t-e-ā- p-t-k-? ----------------------------- Vai es viņam patiešām patīku? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Va--v--š-man rak--ī-? V__ v___ m__ r_______ V-i v-ņ- m-n r-k-t-s- --------------------- Vai viņš man rakstīs? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? V-i v--š ---i pr---s? V__ v___ m___ p______ V-i v-ņ- m-n- p-e-ē-? --------------------- Vai viņš mani precēs? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...