Vestmik

et vajama – tahtma   »   lv vajadzēt – gribēt

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [sešdesmit deviņi]

vajadzēt – gribēt

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. M---va-ag----tu. M__ v____ g_____ M-n v-j-g g-l-u- ---------------- Man vajag gultu. 0
Ma tahan magada. Es-g-i-- -u--t. E_ g____ g_____ E- g-i-u g-l-t- --------------- Es gribu gulēt. 0
Kas siin on voodit? V-i--e------l--? V__ t_ i_ g_____ V-i t- i- g-l-a- ---------------- Vai te ir gulta? 0
Mul on vaja lampi. M-- -aj---l---u. M__ v____ l_____ M-n v-j-g l-m-u- ---------------- Man vajag lampu. 0
Ma tahan lugeda. Es-gr-b----s-t. E_ g____ l_____ E- g-i-u l-s-t- --------------- Es gribu lasīt. 0
Kas siin on lampi? V----e--r l---a? V__ t_ i_ l_____ V-i t- i- l-m-a- ---------------- Vai te ir lampa? 0
Mul on vaja telefoni. Ma---a--g-t-------. M__ v____ t________ M-n v-j-g t-l-f-n-. ------------------- Man vajag telefonu. 0
Ma tahan helistada. E---r--u-p----an--. E_ g____ p_________ E- g-i-u p-e-v-n-t- ------------------- Es gribu piezvanīt. 0
Kas siin on telefoni? Va- ----r--elef--s? V__ t_ i_ t________ V-i t- i- t-l-f-n-? ------------------- Vai te ir telefons? 0
Mul on vaja fotokaamerat. M---vaja----toa--rā--. M__ v____ f___________ M-n v-j-g f-t-a-a-ā-u- ---------------------- Man vajag fotoaparātu. 0
Ma tahan pildistada. E- gribu-f--o---f--. E_ g____ f__________ E- g-i-u f-t-g-a-ē-. -------------------- Es gribu fotografēt. 0
Kas siin on fotokaamerat? V-i-------fo------āt-? V__ t_ i_ f___________ V-i t- i- f-t-a-a-ā-s- ---------------------- Vai te ir fotoaparāts? 0
Mul on vaja arvutit. Man--a--g -----u. M__ v____ d______ M-n v-j-g d-t-r-. ----------------- Man vajag datoru. 0
Ma tahan meili saata. Es g--bu n--ūtīt -----ta--ē---li. E_ g____ n______ e______ v_______ E- g-i-u n-s-t-t e-p-s-a v-s-u-i- --------------------------------- Es gribu nosūtīt e-pasta vēstuli. 0
Kas siin on arvutit? Va--te-----at--s? V__ t_ i_ d______ V-i t- i- d-t-r-? ----------------- Vai te ir dators? 0
Mul on vaja pastakat. M-n-vajag -----pa-v-. M__ v____ p__________ M-n v-j-g p-l-s-a-v-. --------------------- Man vajag pildspalvu. 0
Ma tahan midagi kirjutada. Es-gri-- -a-t ------ak-tī-. E_ g____ k___ k_ u_________ E- g-i-u k-u- k- u-r-k-t-t- --------------------------- Es gribu kaut ko uzrakstīt. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Va- te-ir-----r- -a----- --ldspa---? V__ t_ i_ p_____ l___ u_ p__________ V-i t- i- p-p-r- l-p- u- p-l-s-a-v-? ------------------------------------ Vai te ir papīra lapa un pildspalva? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...