Vestmik

et vajama – tahtma   »   lv vajadzēt – gribēt

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [sešdesmit deviņi]

vajadzēt – gribēt

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Ma- -aj-g-g----. Man vajag gultu. M-n v-j-g g-l-u- ---------------- Man vajag gultu. 0
Ma tahan magada. E- --i-u--u-ēt. Es gribu gulēt. E- g-i-u g-l-t- --------------- Es gribu gulēt. 0
Kas siin on voodit? Vai-te -r ---t-? Vai te ir gulta? V-i t- i- g-l-a- ---------------- Vai te ir gulta? 0
Mul on vaja lampi. Ma- vaja- l--p-. Man vajag lampu. M-n v-j-g l-m-u- ---------------- Man vajag lampu. 0
Ma tahan lugeda. Es gr--- -as-t. Es gribu lasīt. E- g-i-u l-s-t- --------------- Es gribu lasīt. 0
Kas siin on lampi? V-- -- ir -amp-? Vai te ir lampa? V-i t- i- l-m-a- ---------------- Vai te ir lampa? 0
Mul on vaja telefoni. M-n -ajag t-le-on-. Man vajag telefonu. M-n v-j-g t-l-f-n-. ------------------- Man vajag telefonu. 0
Ma tahan helistada. E- --ibu -ie----īt. Es gribu piezvanīt. E- g-i-u p-e-v-n-t- ------------------- Es gribu piezvanīt. 0
Kas siin on telefoni? V-i -e--r te-e-o--? Vai te ir telefons? V-i t- i- t-l-f-n-? ------------------- Vai te ir telefons? 0
Mul on vaja fotokaamerat. M-- ---a- --toapa---u. Man vajag fotoaparātu. M-n v-j-g f-t-a-a-ā-u- ---------------------- Man vajag fotoaparātu. 0
Ma tahan pildistada. E- g--bu fo---ra---. Es gribu fotografēt. E- g-i-u f-t-g-a-ē-. -------------------- Es gribu fotografēt. 0
Kas siin on fotokaamerat? V-i t- -r---t----r-t-? Vai te ir fotoaparāts? V-i t- i- f-t-a-a-ā-s- ---------------------- Vai te ir fotoaparāts? 0
Mul on vaja arvutit. Ma--v--ag-da--ru. Man vajag datoru. M-n v-j-g d-t-r-. ----------------- Man vajag datoru. 0
Ma tahan meili saata. Es-g--b- -os-----e-pas-a v-s-u--. Es gribu nosūtīt e-pasta vēstuli. E- g-i-u n-s-t-t e-p-s-a v-s-u-i- --------------------------------- Es gribu nosūtīt e-pasta vēstuli. 0
Kas siin on arvutit? V---t- ir-da-ors? Vai te ir dators? V-i t- i- d-t-r-? ----------------- Vai te ir dators? 0
Mul on vaja pastakat. M-n--a----pi-------u. Man vajag pildspalvu. M-n v-j-g p-l-s-a-v-. --------------------- Man vajag pildspalvu. 0
Ma tahan midagi kirjutada. Es ----u-k------ u----s---. Es gribu kaut ko uzrakstīt. E- g-i-u k-u- k- u-r-k-t-t- --------------------------- Es gribu kaut ko uzrakstīt. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? Vai-----r papī---l----un --l--pal-a? Vai te ir papīra lapa un pildspalva? V-i t- i- p-p-r- l-p- u- p-l-s-a-v-? ------------------------------------ Vai te ir papīra lapa un pildspalva? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...