Vestmik

et Kaubamajas   »   lv Veikalā

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [piecdesmit divi]

Veikalā

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? V-i a-zies-m-uz -i-dz---cī--s--am-? V__ a_______ u_ t____________ n____ V-i a-z-e-i- u- t-r-z-i-c-b-s n-m-? ----------------------------------- Vai aiziesim uz tirdzniecības namu? 0
Ma pean sisseoste tegema. M-- j-ie-ērk-s. M__ j__________ M-n j-i-p-r-a-. --------------- Man jāiepērkas. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. Es gribu-v-ikt-li--us p-rk--u-. E_ g____ v____ l_____ p________ E- g-i-u v-i-t l-e-u- p-r-u-u-. ------------------------------- Es gribu veikt lielus pirkumus. 0
Kus on bürookaubad? Ku---r ka----e-----rec-s? K__ i_ k_________ p______ K-r i- k-n-e-e-a- p-e-e-? ------------------------- Kur ir kancelejas preces? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. M-- ---a- --l---ne---- ---tuļu---pī-u. M__ v____ a________ u_ v______ p______ M-n v-j-g a-l-k-n-s u- v-s-u-u p-p-r-. -------------------------------------- Man vajag aploksnes un vēstuļu papīru. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. M-n------ -i--s-a---s -n---omas-e--s. M__ v____ p__________ u_ f___________ M-n v-j-g p-l-s-a-v-s u- f-o-a-t-r-s- ------------------------------------- Man vajag pildspalvas un flomasterus. 0
Kus on mööbel? Ku--i- mēbele-? K__ i_ m_______ K-r i- m-b-l-s- --------------- Kur ir mēbeles? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. M-n --ja---k----un--u--d-. M__ v____ s____ u_ k______ M-n v-j-g s-a-i u- k-m-d-. -------------------------- Man vajag skapi un kumodi. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. Ma--va-ag-----t------u ---p-a---u. M__ v____ r___________ u_ p_______ M-n v-j-g r-k-t-m-a-d- u- p-a-k-u- ---------------------------------- Man vajag rakstāmgaldu un plauktu. 0
Kus on mänguasjad? K----- -ot-ļl---a-? K__ i_ r___________ K-r i- r-t-ļ-i-t-s- ------------------- Kur ir rotaļlietas? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. Ma--v-ja---el-i ---r-taļu--ācīt-. M__ v____ l____ u_ r_____ l______ M-n v-j-g l-l-i u- r-t-ļ- l-c-t-. --------------------------------- Man vajag lelli un rotaļu lācīti. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. M----ajag fu-------b---- š---. M__ v____ f__________ u_ š____ M-n v-j-g f-t-o-b-m-u u- š-h-. ------------------------------ Man vajag futbolbumbu un šahu. 0
Kus on tööriistad? Kur ir d--ba rīki? K__ i_ d____ r____ K-r i- d-r-a r-k-? ------------------ Kur ir darba rīki? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. M-- --ja- --u----n -ta----. M__ v____ ā____ u_ s_______ M-n v-j-g ā-u-u u- s-a-g-s- --------------------------- Man vajag āmuru un stangas. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. M-n-vajag ur-i ---sk-----i-zi. M__ v____ u___ u_ s___________ M-n v-j-g u-b- u- s-r-v-r-e-i- ------------------------------ Man vajag urbi un skrūvgriezi. 0
Kus on ehted? K-- i--r-ta-l--tas? K__ i_ r___________ K-r i- r-t-s-i-t-s- ------------------- Kur ir rotaslietas? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. M-n--a-ag--ē-ī-- ---r---ss---d-i. M__ v____ ķ_____ u_ r____________ M-n v-j-g ķ-d-t- u- r-k-s-p-ā-z-. --------------------------------- Man vajag ķēdīti un rokassprādzi. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. Ma--v---- g-ed-----u- --s-arus. M__ v____ g_______ u_ a________ M-n v-j-g g-e-z-n- u- a-s-a-u-. ------------------------------- Man vajag gredzenu un auskarus. 0

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!