Vestmik

et Tee küsimine   »   af Aanwysings vra

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [veertig]

Aanwysings vra

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti afrikaani Mängi Rohkem
Vabandage! V---k-on-my! V_______ m__ V-r-k-o- m-! ------------ Verskoon my! 0
Saate te mind aidata? K-n-u m------? K__ u m_ h____ K-n u m- h-l-? -------------- Kan u my help? 0
Kus on siin hea restoran? W--------a-r--n-g---e-r--t--r--t hier? W___ i_ d___ ’_ g____ r_________ h____ W-a- i- d-a- ’- g-e-e r-s-a-r-n- h-e-? -------------------------------------- Waar is daar ’n goeie restaurant hier? 0
Minge vasakule ümber nurga. U -a-n---n-- -m -ie-hoek. U g___ l____ o_ d__ h____ U g-a- l-n-s o- d-e h-e-. ------------------------- U gaan links om die hoek. 0
Minge seejärel veidi maad otse. D-n --- u --g----vir--n --k-ie. D__ h__ u r_____ v__ ’_ r______ D-n h-u u r-g-i- v-r ’- r-k-i-. ------------------------------- Dan hou u reguit vir ’n rukkie. 0
Minge siis sada meetrit paremale. D-n-----u-r--s-vir--n--o--e-d me-e-. D__ h__ u r___ v__ ’_ h______ m_____ D-n h-u u r-g- v-r ’- h-n-e-d m-t-r- ------------------------------------ Dan hou u regs vir ’n honderd meter. 0
Te võite ka bussiga minna. U -a- -o- -i- -us--ee-. U k__ o__ d__ b__ n____ U k-n o-k d-e b-s n-e-. ----------------------- U kan ook die bus neem. 0
Te võite ka trammiga minna. U k-n-ook-d---t-em-n--m. U k__ o__ d__ t___ n____ U k-n o-k d-e t-e- n-e-. ------------------------ U kan ook die trem neem. 0
Te võite ka minu järel sõita. U k---o-k -a-r----v---ig a---- ---a-- --. U k__ o__ m___ e________ a____ m_ a__ r__ U k-n o-k m-a- e-n-o-d-g a-t-r m- a-n r-. ----------------------------------------- U kan ook maar eenvoudig agter my aan ry. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? Hoe ko--ek -y-d-e-sok-e--tadi-m? H__ k__ e_ b_ d__ s_____________ H-e k-m e- b- d-e s-k-e-s-a-i-m- -------------------------------- Hoe kom ek by die sokkerstadium? 0
Ületage sild! S-eek die b--g ---! S____ d__ b___ o___ S-e-k d-e b-u- o-r- ------------------- Steek die brug oor! 0
Sõitke läbi tunneli! Ga-n-de-r---e to-ne-! G___ d___ d__ t______ G-a- d-u- d-e t-n-e-! --------------------- Gaan deur die tonnel! 0
Sõitke kolmanda foorini. R- t-t------- der-e--e-ke-rslig. R_ t__ b_ d__ d____ v___________ R- t-t b- d-e d-r-e v-r-e-r-l-g- -------------------------------- Ry tot by die derde verkeerslig. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. D-aai-by d-e-eer--e-stra-t ---s. D____ b_ d__ e_____ s_____ r____ D-a-i b- d-e e-r-t- s-r-a- r-g-. -------------------------------- Draai by die eerste straat regs. 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. H-- -eguit -o------ie---l----e k-uisin-. H__ r_____ t__ b_ d__ v_______ k________ H-u r-g-i- t-t b- d-e v-l-e-d- k-u-s-n-. ---------------------------------------- Hou reguit tot by die volgende kruising. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? Ve-s-o---my----e--om -k----d-- l-ghaw-? V_______ m__ h__ k__ e_ b_ d__ l_______ V-r-k-o- m-, h-e k-m e- b- d-e l-g-a-e- --------------------------------------- Verskoon my, hoe kom ek by die lughawe? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. Dit -- bet-r--m m----i-----i- te-g--n. D__ i_ b____ o_ m__ d__ t____ t_ g____ D-t i- b-t-r o- m-t d-e t-e-n t- g-a-. -------------------------------------- Dit is beter om met die trein te gaan. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. U--y -en--udi- t-----e-l----e -ta-i-. U r_ e________ t__ d__ l_____ s______ U r- e-n-o-d-g t-t d-e l-a-t- s-a-i-. ------------------------------------- U ry eenvoudig tot die laaste stasie. 0

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!