Vestmik

et Minevik 3   »   lv Pagātne 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [astoņdesmit trīs]

Pagātne 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
helistama pi------t piezvanīt p-e-v-n-t --------- piezvanīt 0
Ma helistasin. E- ---ā-u-p--te---o-u. Es runāju pa telefonu. E- r-n-j- p- t-l-f-n-. ---------------------- Es runāju pa telefonu. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. Es--unāj-------l-fon- vi---l--k-. Es runāju pa telefonu visu laiku. E- r-n-j- p- t-l-f-n- v-s- l-i-u- --------------------------------- Es runāju pa telefonu visu laiku. 0
küsima jautāt jautāt j-u-ā- ------ jautāt 0
Ma küsisin. Es--au-āju. Es jautāju. E- j-u-ā-u- ----------- Es jautāju. 0
Ma olen alati küsinud. E- vien-ē- -a----u. Es vienmēr jautāju. E- v-e-m-r j-u-ā-u- ------------------- Es vienmēr jautāju. 0
jutustama s-āstīt stāstīt s-ā-t-t ------- stāstīt 0
Ma jutustasin. E- s--stī-u. Es stāstīju. E- s-ā-t-j-. ------------ Es stāstīju. 0
Ma jutustasin terve loo ära. E- izs-āst-j--vi-- --ā---. Es izstāstīju visu stāstu. E- i-s-ā-t-j- v-s- s-ā-t-. -------------------------- Es izstāstīju visu stāstu. 0
õppima m----i-s mācīties m-c-t-e- -------- mācīties 0
Ma õppisin. Es------o-. Es mācījos. E- m-c-j-s- ----------- Es mācījos. 0
Ma õppisin terve õhtu. E- m-c-jos-v--u -ak--u. Es mācījos visu vakaru. E- m-c-j-s v-s- v-k-r-. ----------------------- Es mācījos visu vakaru. 0
töötama strā-āt strādāt s-r-d-t ------- strādāt 0
Ma töötasin. E- s-----ju. Es strādāju. E- s-r-d-j-. ------------ Es strādāju. 0
Ma töötasin terve päeva. Es----ā-āj---is- di--u. Es strādāju visu dienu. E- s-r-d-j- v-s- d-e-u- ----------------------- Es strādāju visu dienu. 0
sööma ē-t ēst ē-t --- ēst 0
Ma sõin. E--p-ē--. Es paēdu. E- p-ē-u- --------- Es paēdu. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Es---ē-- visu-ē----u. Es apēdu visu ēdienu. E- a-ē-u v-s- ē-i-n-. --------------------- Es apēdu visu ēdienu. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!