Vestmik

et Minevik 3   »   lv Pagātne 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [astoņdesmit trīs]

Pagātne 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
helistama p-e-----t p________ p-e-v-n-t --------- piezvanīt 0
Ma helistasin. E--r----u-p- te-e--n-. E_ r_____ p_ t________ E- r-n-j- p- t-l-f-n-. ---------------------- Es runāju pa telefonu. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. Es --n--- p-----e--n- visu--aiku. E_ r_____ p_ t_______ v___ l_____ E- r-n-j- p- t-l-f-n- v-s- l-i-u- --------------------------------- Es runāju pa telefonu visu laiku. 0
küsima ja-tāt j_____ j-u-ā- ------ jautāt 0
Ma küsisin. Es -aut-ju. E_ j_______ E- j-u-ā-u- ----------- Es jautāju. 0
Ma olen alati küsinud. Es -ie-----j-utā-u. E_ v______ j_______ E- v-e-m-r j-u-ā-u- ------------------- Es vienmēr jautāju. 0
jutustama st-s--t s______ s-ā-t-t ------- stāstīt 0
Ma jutustasin. Es st-stīj-. E_ s________ E- s-ā-t-j-. ------------ Es stāstīju. 0
Ma jutustasin terve loo ära. Es -z------j----s--st-st-. E_ i_________ v___ s______ E- i-s-ā-t-j- v-s- s-ā-t-. -------------------------- Es izstāstīju visu stāstu. 0
õppima mā-ī-i-s m_______ m-c-t-e- -------- mācīties 0
Ma õppisin. E--mā-ī---. E_ m_______ E- m-c-j-s- ----------- Es mācījos. 0
Ma õppisin terve õhtu. E- -ā-īj-s vi-u -----u. E_ m______ v___ v______ E- m-c-j-s v-s- v-k-r-. ----------------------- Es mācījos visu vakaru. 0
töötama strādāt s______ s-r-d-t ------- strādāt 0
Ma töötasin. E---t--d---. E_ s________ E- s-r-d-j-. ------------ Es strādāju. 0
Ma töötasin terve päeva. Es strā---u -i------n-. E_ s_______ v___ d_____ E- s-r-d-j- v-s- d-e-u- ----------------------- Es strādāju visu dienu. 0
sööma ēst ē__ ē-t --- ēst 0
Ma sõin. Es---ēdu. E_ p_____ E- p-ē-u- --------- Es paēdu. 0
Ma sõin kogu toidu ära. E--apēdu-v-s- ē---nu. E_ a____ v___ ē______ E- a-ē-u v-s- ē-i-n-. --------------------- Es apēdu visu ēdienu. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!