Vestmik

et Tee küsimine   »   uk Запитання шляху

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [сорок]

40 [sorok]

Запитання шляху

Zapytannya shlyakhu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti ukraina Mängi Rohkem
Vabandage! Ви-а-т-! В_______ В-б-ч-е- -------- Вибачте! 0
V-----te! V________ V-b-c-t-! --------- Vybachte!
Saate te mind aidata? Чи Мо--т- -- м-ні---по---ти? Ч_ М_____ в_ м___ д_________ Ч- М-ж-т- в- м-н- д-п-м-г-и- ---------------------------- Чи Можете ви мені допомогти? 0
C---Mo---t--------i---po-o-t-? C__ M______ v_ m___ d_________ C-y M-z-e-e v- m-n- d-p-m-h-y- ------------------------------ Chy Mozhete vy meni dopomohty?
Kus on siin hea restoran? Де-тут-є-хор---й---ст-р-н? Д_ т__ є х______ р________ Д- т-т є х-р-ш-й р-с-о-а-? -------------------------- Де тут є хороший ресторан? 0
De tut -e--ho-o--y-- -es---a-? D_ t__ y_ k________ r________ D- t-t y- k-o-o-h-y- r-s-o-a-? ------------------------------ De tut ye khoroshyy̆ restoran?
Minge vasakule ümber nurga. З---ні-ь -івор---------ом. З_______ л______ з_ р_____ З-е-н-т- л-в-р-ч з- р-г-м- -------------------------- Зверніть ліворуч за рогом. 0
Z--r-i-ʹ------u-- za r---m. Z_______ l_______ z_ r_____ Z-e-n-t- l-v-r-c- z- r-h-m- --------------------------- Zvernitʹ livoruch za rohom.
Minge seejärel veidi maad otse. Йді----отім---я--. Й____ п____ п_____ Й-і-ь п-т-м п-я-о- ------------------ Йдіть потім прямо. 0
Y̆--t----tim -r-a-o. Y̆____ p____ p______ Y-d-t- p-t-m p-y-m-. -------------------- Y̆ditʹ potim pryamo.
Minge siis sada meetrit paremale. Зве-н--ши -ра-ор--, --о--і-ь---о--ет---. З________ п________ п_______ с__ м______ З-е-н-в-и п-а-о-у-, п-о-д-т- с-о м-т-і-. ---------------------------------------- Звернувши праворуч, пройдіть сто метрів. 0
Zv-r--vshy-p-av-r-c-- ----̆-----s-- -etri-. Z_________ p_________ p_______ s__ m______ Z-e-n-v-h- p-a-o-u-h- p-o-̆-i-ʹ s-o m-t-i-. ------------------------------------------- Zvernuvshy pravoruch, proy̆ditʹ sto metriv.
Te võite ka bussiga minna. В- --ж-те -ак-- --ї-а----вт-б--о-. В_ м_____ т____ п______ а_________ В- м-ж-т- т-к-ж п-ї-а-и а-т-б-с-м- ---------------------------------- Ви можете також поїхати автобусом. 0
V----zhet- takoz- --i----ty--vt---som. V_ m______ t_____ p_______ a_________ V- m-z-e-e t-k-z- p-i-k-a-y a-t-b-s-m- -------------------------------------- Vy mozhete takozh poïkhaty avtobusom.
Te võite ka trammiga minna. В- мо-е-- т--ож----ха-- т-а--аєм. В_ м_____ т____ п______ т________ В- м-ж-т- т-к-ж п-ї-а-и т-а-в-є-. --------------------------------- Ви можете також поїхати трамваєм. 0
Vy mozh-t- ta-o---po-̈-h-ty---amva-e-. V_ m______ t_____ p_______ t_________ V- m-z-e-e t-k-z- p-i-k-a-y t-a-v-y-m- -------------------------------------- Vy mozhete takozh poïkhaty tramvayem.
Te võite ka minu järel sõita. Ви-----те--а-ож ----т- -о--ати-з--м-ою. В_ м_____ т____ п_____ п______ з_ м____ В- м-ж-т- т-к-ж п-о-т- п-ї-а-и з- м-о-. --------------------------------------- Ви можете також просто поїхати за мною. 0
Vy-m--he-- -ako---pr--t--p-i--h-t- za-m-o-u. V_ m______ t_____ p_____ p_______ z_ m_____ V- m-z-e-e t-k-z- p-o-t- p-i-k-a-y z- m-o-u- -------------------------------------------- Vy mozhete takozh prosto poïkhaty za mnoyu.
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? Я- -ро-ти д- ф-тбольн-го--тадіону? Я_ п_____ д_ ф__________ с________ Я- п-о-т- д- ф-т-о-ь-о-о с-а-і-н-? ---------------------------------- Як пройти до футбольного стадіону? 0
Ya---ro-̆-- d--fu---l-no-o sta----u? Y__ p_____ d_ f__________ s________ Y-k p-o-̆-y d- f-t-o-ʹ-o-o s-a-i-n-? ------------------------------------ Yak proy̆ty do futbolʹnoho stadionu?
Ületage sild! Пе--йд-т--ч---- ---т! П________ ч____ м____ П-р-й-і-ь ч-р-з м-с-! --------------------- Перейдіть через міст! 0
P-re--d-t- --e-e- m-st! P________ c_____ m____ P-r-y-d-t- c-e-e- m-s-! ----------------------- Perey̆ditʹ cherez mist!
Sõitke läbi tunneli! Ї---е-----з -у-е--! Ї____ ч____ т______ Ї-ь-е ч-р-з т-н-л-! ------------------- Їдьте через тунель! 0
I-d-t---her--------ʹ! Ï____ c_____ t______ I-d-t- c-e-e- t-n-l-! --------------------- Ïdʹte cherez tunelʹ!
Sõitke kolmanda foorini. Їдьт---о--р-т--г------лофо-а. Ї____ д_ т_______ с__________ Ї-ь-е д- т-е-ь-г- с-і-л-ф-р-. ----------------------------- Їдьте до третього світлофора. 0
I--ʹt--do t---ʹoh- s-------ra. Ï____ d_ t_______ s__________ I-d-t- d- t-e-ʹ-h- s-i-l-f-r-. ------------------------------ Ïdʹte do tretʹoho svitlofora.
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. З---ні-ь-по--м у-п-р----улиц- п--в-руч. З_______ п____ у п____ в_____ п________ З-е-н-т- п-т-м у п-р-у в-л-ц- п-а-о-у-. --------------------------------------- Зверніть потім у першу вулицю праворуч. 0
Zv---i-ʹ pot---u-p----u--u-ytsyu----v--uc-. Z_______ p____ u p_____ v_______ p_________ Z-e-n-t- p-t-m u p-r-h- v-l-t-y- p-a-o-u-h- ------------------------------------------- Zvernitʹ potim u pershu vulytsyu pravoruch.
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. Ї-----п-тім п--мо ч--ез --й--иж----ер-хр-ст-. Ї____ п____ п____ ч____ н________ п__________ Ї-ь-е п-т-м п-я-о ч-р-з н-й-л-ж-е п-р-х-е-т-. --------------------------------------------- Їдьте потім прямо через найближче перехрестя. 0
I-dʹ---poti---rya-- cher-----y--l-z--he per-k-r-stya. Ï____ p____ p_____ c_____ n__________ p____________ I-d-t- p-t-m p-y-m- c-e-e- n-y-b-y-h-h- p-r-k-r-s-y-. ----------------------------------------------------- Ïdʹte potim pryamo cherez nay̆blyzhche perekhrestya.
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? Ви-ач--- -к пот--пи-и--- а----ор-у? В_______ я_ п________ д_ а_________ В-б-ч-е- я- п-т-а-и-и д- а-р-п-р-у- ----------------------------------- Вибачте, як потрапити до аеропорту? 0
V--ac-te- ----p-tr--yt- -o---ro-o-t-? V________ y__ p________ d_ a_________ V-b-c-t-, y-k p-t-a-y-y d- a-r-p-r-u- ------------------------------------- Vybachte, yak potrapyty do aeroportu?
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. Най---щ- -а метро. Н_______ н_ м_____ Н-й-р-щ- н- м-т-о- ------------------ Найкраще на метро. 0
Na--kr-s-che na m---o. N__________ n_ m_____ N-y-k-a-h-h- n- m-t-o- ---------------------- Nay̆krashche na metro.
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. Ї-ь-- -----о-д---і----ої----и-ки. Ї____ п_____ д_ к_______ з_______ Ї-ь-е п-о-т- д- к-н-е-о- з-п-н-и- --------------------------------- Їдьте просто до кінцевої зупинки. 0
I---te -r--t------intsevo---zu-y-ky. Ï____ p_____ d_ k________ z_______ I-d-t- p-o-t- d- k-n-s-v-i- z-p-n-y- ------------------------------------ Ïdʹte prosto do kintsevoï zupynky.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + ukraina (1-100) MP3 ukraina (1-100)
Videot ei leitud!

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!