Vestmik

et Tee küsimine   »   no Spørre etter veien

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [førti]

Spørre etter veien

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Vabandage! U--sk--d (--g)! U_______ (_____ U-n-k-l- (-e-)- --------------- Unnskyld (meg)! 0
Saate te mind aidata? K-n -u-hj-l-- meg? K__ d_ h_____ m___ K-n d- h-e-p- m-g- ------------------ Kan du hjelpe meg? 0
Kus on siin hea restoran? Hvor-fi-n-r--e- e---o- ----au-a-t--er? H___ f_____ j__ e_ g__ r_________ h___ H-o- f-n-e- j-g e- g-d r-s-a-r-n- h-r- -------------------------------------- Hvor finner jeg en god restaurant her? 0
Minge vasakule ümber nurga. Gå-t-l v------ v-d -jør---. G_ t__ v______ v__ h_______ G- t-l v-n-t-e v-d h-ø-n-t- --------------------------- Gå til venstre ved hjørnet. 0
Minge seejärel veidi maad otse. G- -å--- -t---e r-t----am. G_ s_ e_ s_____ r___ f____ G- s- e- s-y-k- r-t- f-a-. -------------------------- Gå så et stykke rett fram. 0
Minge siis sada meetrit paremale. Gå s- h-nd-- meter--i- ---re. G_ s_ h_____ m____ t__ h_____ G- s- h-n-r- m-t-r t-l h-y-e- ----------------------------- Gå så hundre meter til høyre. 0
Te võite ka bussiga minna. Du-kan--gs- t- bu----. D_ k__ o___ t_ b______ D- k-n o-s- t- b-s-e-. ---------------------- Du kan også ta bussen. 0
Te võite ka trammiga minna. D--ka- også ta-tr-kk--. D_ k__ o___ t_ t_______ D- k-n o-s- t- t-i-k-n- ----------------------- Du kan også ta trikken. 0
Te võite ka minu järel sõita. D- --- bare -jøre --ter-me-. D_ k__ b___ k____ e____ m___ D- k-n b-r- k-ø-e e-t-r m-g- ---------------------------- Du kan bare kjøre etter meg. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? H--rd-n-k---er---g til--ot-alls---i-n--? H______ k_____ j__ t__ f________________ H-o-d-n k-m-e- j-g t-l f-t-a-l-t-d-o-e-? ---------------------------------------- Hvordan kommer jeg til fotballstadionet? 0
Ületage sild! Gå-o-e- b-oe-. G_ o___ b_____ G- o-e- b-o-n- -------------- Gå over broen. 0
Sõitke läbi tunneli! Kjø---j--n-m tunnele-. K___ g______ t________ K-ø- g-e-n-m t-n-e-e-. ---------------------- Kjør gjennom tunnelen. 0
Sõitke kolmanda foorini. K--- -il-d- ---me--t-l det---edje -----ys-et. K___ t__ d_ k_____ t__ d__ t_____ l__________ K-ø- t-l d- k-m-e- t-l d-t t-e-j- l-s-r-s-e-. --------------------------------------------- Kjør til du kommer til det tredje lyskrysset. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. T- så før--e-v---n-t-- h-yr-. T_ s_ f_____ v____ t__ h_____ T- s- f-r-t- v-i-n t-l h-y-e- ----------------------------- Ta så første veien til høyre. 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. Kjør -e--tt-- -e-- -ram ved-det ---t- kr-----. K___ d_______ r___ f___ v__ d__ n____ k_______ K-ø- d-r-t-e- r-t- f-a- v-d d-t n-s-e k-y-s-t- ---------------------------------------------- Kjør deretter rett fram ved det neste krysset. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? Un-skyld,-h-or------mmer-j-g -il -l-p--ss--? U________ h______ k_____ j__ t__ f__________ U-n-k-l-, h-o-d-n k-m-e- j-g t-l f-y-l-s-e-? -------------------------------------------- Unnskyld, hvordan kommer jeg til flyplassen? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. D-t er----t-du tar T-bane-. D__ e_ b___ d_ t__ T_______ D-t e- b-s- d- t-r T-b-n-n- --------------------------- Det er best du tar T-banen. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. B-r---j---t-l-s-ste-stop-. B___ k___ t__ s____ s_____ B-r- k-ø- t-l s-s-e s-o-p- -------------------------- Bare kjør til siste stopp. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!