Vestmik

et Kehaosad   »   lv Ķermeņa daļas

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [piecdesmit astoņi]

Ķermeņa daļas

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Es-z-m-ju---rie--. E_ z_____ v_______ E- z-m-j- v-r-e-i- ------------------ Es zīmēju vīrieti. 0
Esiteks pea. V--p-rms g-l-u. V_______ g_____ V-s-i-m- g-l-u- --------------- Vispirms galvu. 0
Mees kannab mütsi. Vīr--tim ir p-a-m--e. V_______ i_ p________ V-r-e-i- i- p-a-m-l-. --------------------- Vīrietim ir platmale. 0
Juukseid ei ole näha. M-------re-z. M____ n______ M-t-s n-r-d-. ------------- Matus neredz. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Au--s ar- n-r---. A____ a__ n______ A-s-s a-ī n-r-d-. ----------------- Ausis arī neredz. 0
Selga ei ole ka näha. M-gu---arī ne--d-. M_____ a__ n______ M-g-r- a-ī n-r-d-. ------------------ Muguru arī neredz. 0
Ma joonistan silmad ja suu. E- zī--j---c-s -- -ut-. E_ z_____ a___ u_ m____ E- z-m-j- a-i- u- m-t-. ----------------------- Es zīmēju acis un muti. 0
Mees tantsib ja naerab. Vī-i--i--------- --e--s. V_______ d___ u_ s______ V-r-e-i- d-j- u- s-e-a-. ------------------------ Vīrietis dejo un smejas. 0
Mehel on pikk nina. V---e--- ---g-rš d--un-. V_______ i_ g___ d______ V-r-e-i- i- g-r- d-g-n-. ------------------------ Vīrietim ir garš deguns. 0
Ta kannab keppi käes. Rokā---i-š -----pi--i. R____ v___ t__ s______ R-k-s v-ņ- t-r s-i-ķ-. ---------------------- Rokās viņš tur spieķi. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Ap--ak-u-vi--m-ir š-l-e. A_ k____ v____ i_ š_____ A- k-k-u v-ņ-m i- š-l-e- ------------------------ Ap kaklu viņam ir šalle. 0
On talv ja külm. I- --ema-un -r-a-k-t-. I_ z____ u_ i_ a______ I- z-e-a u- i- a-k-t-. ---------------------- Ir ziema un ir auksts. 0
Käed on tugevad. Rokas -r-s-ēcīg-s. R____ i_ s________ R-k-s i- s-ē-ī-a-. ------------------ Rokas ir spēcīgas. 0
Jalad on samuti tugevad. Kā-as a---i- s-ē--gas. K____ a__ i_ s________ K-j-s a-ī i- s-ē-ī-a-. ---------------------- Kājas arī ir spēcīgas. 0
See mees on lumest. V--s -r-----n--ga. V___ i_ n_ s______ V-r- i- n- s-i-g-. ------------------ Vīrs ir no sniega. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Viņ-- -av-b--š--u--m-t-ļa. V____ n__ b____ u_ m______ V-ņ-m n-v b-k-u u- m-t-ļ-. -------------------------- Viņam nav bikšu un mēteļa. 0
Kuid see mees ei külmeta. Bet-vīr-m-n--als-. B__ v____ n_______ B-t v-r-m n-s-l-t- ------------------ Bet vīram nesalst. 0
Ta on lumemees. T-s-ir--ni---vī--. T__ i_ s__________ T-s i- s-i-g-v-r-. ------------------ Tas ir sniegavīrs. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...