Vestmik

et Tee küsimine   »   da Spørge efter vej

40 [nelikümmend]

Tee küsimine

Tee küsimine

40 [fyrre]

Spørge efter vej

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Vabandage! Undsky--! U________ U-d-k-l-! --------- Undskyld! 0
Saate te mind aidata? K-n -----æl-e----? K__ d_ h_____ m___ K-n d- h-æ-p- m-g- ------------------ Kan du hjælpe mig? 0
Kus on siin hea restoran? H--r--r de---- -o---e-ta-r--t? H___ e_ d__ e_ g__ r__________ H-o- e- d-r e- g-d r-s-a-r-n-? ------------------------------ Hvor er der en god restaurant? 0
Minge vasakule ümber nurga. Gå ti-----str--ve----ø-n-t G_ t__ v______ v__ h______ G- t-l v-n-t-e v-d h-ø-n-t -------------------------- Gå til venstre ved hjørnet 0
Minge seejärel veidi maad otse. S------ -u--å--t -----sty--e l-geu-. S_ s___ d_ g_ e_ g___ s_____ l______ S- s-a- d- g- e- g-d- s-y-k- l-g-u-. ------------------------------------ Så skal du gå et godt stykke ligeud. 0
Minge siis sada meetrit paremale. Så -kal d- -- -u-d-ede-me-er --l----re. S_ s___ d_ g_ h_______ m____ t__ h_____ S- s-a- d- g- h-n-r-d- m-t-r t-l h-j-e- --------------------------------------- Så skal du gå hundrede meter til højre. 0
Te võite ka bussiga minna. Du -a---gs- ta-e-bu-s--. D_ k__ o___ t___ b______ D- k-n o-s- t-g- b-s-e-. ------------------------ Du kan også tage bussen. 0
Te võite ka trammiga minna. Du kan-ogs- tag- -porvognen. D_ k__ o___ t___ s__________ D- k-n o-s- t-g- s-o-v-g-e-. ---------------------------- Du kan også tage sporvognen. 0
Te võite ka minu järel sõita. Du-k------å bar-----e eft-- m--. D_ k__ o___ b___ k___ e____ m___ D- k-n o-s- b-r- k-r- e-t-r m-g- -------------------------------- Du kan også bare køre efter mig. 0
Kuidas saan ma jalgpallistaadionile? H-ordan k---e- j-g---l --d-o----adi-net? H______ k_____ j__ t__ f________________ H-o-d-n k-m-e- j-g t-l f-d-o-d-t-d-o-e-? ---------------------------------------- Hvordan kommer jeg til fodboldstadionet? 0
Ületage sild! Gå--v---broe-! G_ o___ b_____ G- o-e- b-o-n- -------------- Gå over broen! 0
Sõitke läbi tunneli! K---g-n-em t--n-ll-n! K__ g_____ t_________ K-r g-n-e- t-n-e-l-n- --------------------- Kør gennem tunnellen! 0
Sõitke kolmanda foorini. Kør---l-d----re-j--l--k-y--. K__ t__ d__ t_____ l________ K-r t-l d-t t-e-j- l-s-r-d-. ---------------------------- Kør til det tredje lyskryds. 0
Pöörake seejärel esimesele tänavale paremal. D--j t-l ---re--d---n--ø---- -a-e D___ t__ h____ a_ d__ f_____ g___ D-e- t-l h-j-e a- d-n f-r-t- g-d- --------------------------------- Drej til højre ad den første gade 0
Sõitke siis otse üle järgmise ristmiku. Så ---l----køre-li-e u- -e-----t--kr--s. S_ s___ d_ k___ l___ u_ v__ n____ k_____ S- s-a- d- k-r- l-g- u- v-d n-s-e k-y-s- ---------------------------------------- Så skal du køre lige ud ved næste kryds. 0
Vabandage, kuidas ma jõuan lennujaama? Unds-------vo---n--o--e------t-----ftha-n--? U________ h______ k_____ j__ t__ l__________ U-d-k-l-, h-o-d-n k-m-e- j-g t-l l-f-h-v-e-? -------------------------------------------- Undskyld, hvordan kommer jeg til lufthavnen? 0
Parem oleks, kui te metrooga läheksite. D-t-er-n-mm-st-a---a-e-metro-n. D__ e_ n______ a_ t___ m_______ D-t e- n-m-e-t a- t-g- m-t-o-n- ------------------------------- Det er nemmest at tage metroen. 0
Sõitke lihtsalt lõppjaamani. D- -----ba-e-k-re -il -nde-t--i---n. D_ s___ b___ k___ t__ e_____________ D- s-a- b-r- k-r- t-l e-d-s-a-i-n-n- ------------------------------------ Du skal bare køre til endestationen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Loomade keel

Kui me tahame end väljendada, kasutame me selleks kõnet. Kuid ka loomadel on oma keel. Ja nad kasutavad seda täpselt nagu meie inimesedki. See tähendab, et nad räägivad üksteisega teabe vahetamise eesmärgil. Põhimõtteliselt on igal loomaliigil oma kindel keel. Isegi termiidid suhtlevad omavahel. Ohu korral löövad nad oma keha vastu maad. See on nende viis üksteist hoiatada. Teised loomaliigid vilistavad, kui nad lähenevad vaenlasele. Mesilaste räägivad üksteisega läbi tantsu. Nii näitavad nad teisteöe mesilastele kus on midagi süüa. Vaalad tekitavad helisid, mida on kuulda 5000 kilomeetri kaugusele. Nad suhtlevad omavahel eriliste laulude abil. Ka elevandid annavad üksteisele erinevaid akustilisi signaale. Aga inimesed neid ei kuule. Enamik loomade keeli on väga keerulised. Nad koosnevad erinevatest märgikombinatsioonidest. Kasutatakse nii akustilisi, keemilisi kui ka optilisi signaale. Peale selle kasutavad loomad erinevaid žeste. Praeguseks on inimesed õppinud ära oma lemmikloomade keeled. Nad teavad, kui koer on õnnelik. Ja saavad aru, kui kassid tahab olla üksi. Kuid koerad ja kassid räägivad väga erinevaid keeli. Paljud signaalid on isegi täpselt vastupidised. Pikka aega usuti, et need kaks looma lihtsalt ei meeldi teineteisele. Aga nad lihtsalt saavad üksteisest valesti aru. See tekitabki koertele ja kassidele probleeme. Nii et isegi loomad võitlevad arusaamatustega ...
Kas sa teadsid?
Serbia keel on emakeeleks umbes 12 miljonile inimesele. Enamik nendest elab Serbias ning teistes Kagu-Euroopa riikides. Serbia keel kuulub lõunaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses horvaadi ja bosnia keelega. Grammatika ja sõnavara sarnanevad üksteisele väga. Seetõttu on probleemivaba arusaamine serblaste, horvaatide ja bosnialaste vahel võimalik. Serbia tähestikus on 30 tähte. Igaühel nendest on oma kindel hääldus. Rõhuasetuses leidub paralleele klassikaliste toonikeeltega. Näiteks hiina keeles muutub silpide toonikõrgusega ka nende tähendus. See on serbia keeles sarnane. Kuigi siin mängib rolli ainult rõhuliste silpide kõrgus. Tugev käändeline keeleehitus on veel üks serbia keele tunnusmärk. See tähendab, et nimi-, tegu-, omadus- ja asesõnu käänatakse alati. Kellel huvi grammatiliste struktuuride vastu on, peaks kindlasti serbia keelt õppima!