Vestmik

et Tuttavaks saama   »   lv Iepazīt

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [trīs]

Iepazīt

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Tere! S-eiks- S-ei-a--S-e-ki! S______ S______ S______ S-e-k-! S-e-k-! S-e-k-! ----------------------- Sveiks! Sveika! Sveiki! 0
Tere päevast! L--di--! L_______ L-b-i-n- -------- Labdien! 0
Kuidas läheb? K--k--j-s--/--ā--e-? K_ k______ / K_ i___ K- k-ā-a-? / K- i-t- -------------------- Kā klājas? / Kā iet? 0
Tulete te Euroopast? Va- J---e--t-n--Eirop-s? V__ J__ e___ n_ E_______ V-i J-s e-a- n- E-r-p-s- ------------------------ Vai Jūs esat no Eiropas? 0
Tulete te Ameerikast? Vai---s--s-- n- -m-r-ka-? V__ J__ e___ n_ A________ V-i J-s e-a- n- A-e-i-a-? ------------------------- Vai Jūs esat no Amerikas? 0
Tulete te Aasiast? Vai --s --at-n- -z-ja-? V__ J__ e___ n_ Ā______ V-i J-s e-a- n- Ā-i-a-? ----------------------- Vai Jūs esat no Āzijas? 0
Millises hotellis te peatute? Ku-ā-vie-n-cā -ū--dzīv----? K___ v_______ J__ d________ K-r- v-e-n-c- J-s d-ī-o-a-? --------------------------- Kurā viesnīcā Jūs dzīvojat? 0
Kui kaua te siin juba olete? C-k ---i -ū--j----sat --i-? C__ i___ J__ j__ e___ š____ C-k i-g- J-s j-u e-a- š-i-? --------------------------- Cik ilgi Jūs jau esat šeit? 0
Kui kauaks te jääte? C-k ---- J-s te -----s-e-? C__ i___ J__ t_ p_________ C-k i-g- J-s t- p-l-k-i-t- -------------------------- Cik ilgi Jūs te paliksiet? 0
Kas teile meeldib siin? V----u---š-------īk? V__ J___ š___ p_____ V-i J-m- š-i- p-t-k- -------------------- Vai Jums šeit patīk? 0
Olete te siin puhkusel? Vai-J-- t- ---ad-t atva----ju--? V__ J__ t_ p______ a____________ V-i J-s t- p-v-d-t a-v-ļ-n-j-m-? -------------------------------- Vai Jūs te pavadāt atvaļinājumu? 0
Külastage mind kunagi! Ap--em----- m--i! A__________ m____ A-c-e-o-i-t m-n-! ----------------- Apciemojiet mani! 0
Siin on minu aadress. T- -r ---a -d--se. T_ i_ m___ a______ T- i- m-n- a-r-s-. ------------------ Te ir mana adrese. 0
Kas näeme homme? Va--m-s--īt-r-d--s--i--? V__ m__ r__ r___________ V-i m-s r-t r-d-ē-i-i-s- ------------------------ Vai mēs rīt redzēsimies? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Man ļ--i ž-l- b-t -an j-- -- -it--p--n-. M__ ļ___ ž___ b__ m__ j__ i_ c___ p_____ M-n ļ-t- ž-l- b-t m-n j-u i- c-t- p-ā-i- ---------------------------------------- Man ļoti žēl, bet man jau ir citi plāni. 0
Hüvasti! A--!-- Ča-! A___ / Č___ A-ā- / Č-u- ----------- Atā! / Čau! 0
Nägemiseni! U---e-z-ša-os! U_ r__________ U- r-d-ē-a-o-! -------------- Uz redzēšanos! 0
Varsti näeme! Uz --īzu---d-ē-a---! U_ d____ r__________ U- d-ī-u r-d-ē-a-o-! -------------------- Uz drīzu redzēšanos! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!