Vestmik

et Sisseostud   »   lv Iepirkšanās

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [piecdesmit četri]

Iepirkšanās

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. E--v-l-s--opir-t --va-u. E_ v____ n______ d______ E- v-l-s n-p-r-t d-v-n-. ------------------------ Es vēlos nopirkt dāvanu. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Bet n-k--pār-k--ā-g-. B__ n___ p____ d_____ B-t n-k- p-r-k d-r-u- --------------------- Bet neko pārāk dārgu. 0
Võib-olla käekott? Va-būt --k--s-mi-u? V_____ r___________ V-r-ū- r-k-s-o-i-u- ------------------- Varbūt rokassomiņu? 0
Millist värvi te soovite? Kādā------? K___ k_____ K-d- k-ā-ā- ----------- Kādā krāsā? 0
Musta, pruuni või valget? M-ln-, -r-nu--a---al--? M_____ b____ v__ b_____ M-l-u- b-ū-u v-i b-l-u- ----------------------- Melnu, brūnu vai baltu? 0
Suurt või väikest? L--lu-va- -a-u? L____ v__ m____ L-e-u v-i m-z-? --------------- Lielu vai mazu? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Vai--s -ar-tu-a---a--t-šo? V__ e_ v_____ a_______ š__ V-i e- v-r-t- a-s-a-ī- š-? -------------------------- Vai es varētu apskatīt šo? 0
Kas see on nahast? V-- -- ir--o --a-? V__ t_ i_ n_ ā____ V-i t- i- n- ā-a-? ------------------ Vai tā ir no ādas? 0
Või on ta kunstmaterjalist? V-i-tā--r n- māk-lī-ās ā-as? V__ t_ i_ n_ m________ ā____ V-i t- i- n- m-k-l-g-s ā-a-? ---------------------------- Vai tā ir no mākslīgās ādas? 0
Nahast loomulikult. N---das- p--t---. N_ ā____ p_______ N- ā-a-, p-o-a-s- ----------------- No ādas, protams. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. T- ----pa-i-l--a k-a--tāt-. T_ i_ ī____ l___ k_________ T- i- ī-a-i l-b- k-a-i-ā-e- --------------------------- Tā ir īpaši laba kvalitāte. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. U- -----s---ņa -r--ie-ām -ē-a. U_ r__________ i_ t_____ l____ U- r-k-s-o-i-a i- t-e-ā- l-t-. ------------------------------ Un rokassomiņa ir tiešām lēta. 0
See meeldib mulle. Tā-ma---at--. T_ m__ p_____ T- m-n p-t-k- ------------- Tā man patīk. 0
Ma võtan selle. To--s--em--. T_ e_ ņ_____ T- e- ņ-m-u- ------------ To es ņemšu. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? V-- -- -o -ar--- -rī-a-m-in--? V__ e_ t_ v_____ a__ a________ V-i e- t- v-r-š- a-ī a-m-i-ī-? ------------------------------ Vai es to varēšu arī apmainīt? 0
Loomulikult. Pa-s p----evi-sapr-tam-. P___ p__ s___ s_________ P-t- p-r s-v- s-p-o-a-s- ------------------------ Pats par sevi saprotams. 0
Me pakime ta kingina ära. Mēs----i-sai----- -- d-----. M__ t_ i_________ k_ d______ M-s t- i-s-i-o-i- k- d-v-n-. ---------------------------- Mēs to iesaiņosim kā dāvanu. 0
Kassa on sealpool. T-- p--i t--- ---ē-i--ka-e. T__ p___ t___ p___ i_ k____ T-r p-r- t-j- p-s- i- k-s-. --------------------------- Tur pāri tajā pusē ir kase. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...