Vestmik

et Puhkusetegevused   »   bg Занимания през отпуската

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [четирийсет и осем]

48 [chetiriyset i osem]

Занимания през отпуската

Zanimaniya prez otpuskata

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti bulgaaria Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Пла----ч-с- л--е? П_____ ч___ л_ е_ П-а-ъ- ч-с- л- е- ----------------- Плажът чист ли е? 0
P-a---t --ist-li---? P______ c____ l_ y__ P-a-h-t c-i-t l- y-? -------------------- Plazhyt chist li ye?
Kas seal saab supelda? Мож- л- -- се--ъ-ем та-? М___ л_ д_ с_ к____ т___ М-ж- л- д- с- к-п-м т-м- ------------------------ Може ли да се къпем там? 0
M--h--li-d-----k--em -am? M____ l_ d_ s_ k____ t___ M-z-e l- d- s- k-p-m t-m- ------------------------- Mozhe li da se kypem tam?
Kas seal suplemine pole ohtlik? Къп----о --м н- е----оп--но? К_______ т__ н_ е л_ о______ К-п-н-т- т-м н- е л- о-а-н-? ---------------------------- Къпането там не е ли опасно? 0
Kyp--et- ta---e y- -----a-n-? K_______ t__ n_ y_ l_ o______ K-p-n-t- t-m n- y- l- o-a-n-? ----------------------------- Kypaneto tam ne ye li opasno?
Kas siin saab päikesevarju laenutada? М-же ли--а с- з-ем- п--ж-н ч--ър? М___ л_ д_ с_ з____ п_____ ч_____ М-ж- л- д- с- з-е-е п-а-е- ч-д-р- --------------------------------- Може ли да се заеме плажен чадър? 0
Mo-he--i-da ---z-em---la--en cha---? M____ l_ d_ s_ z____ p______ c______ M-z-e l- d- s- z-e-e p-a-h-n c-a-y-? ------------------------------------ Mozhe li da se zaeme plazhen chadyr?
Kas siin saab lamamistooli laenutada? Мо---л- -а ---з--ме ше-лонг? М___ л_ д_ с_ з____ ш_______ М-ж- л- д- с- з-е-е ш-з-о-г- ---------------------------- Може ли да се заеме шезлонг? 0
M--h- l- da s--z---e-she-lon-? M____ l_ d_ s_ z____ s________ M-z-e l- d- s- z-e-e s-e-l-n-? ------------------------------ Mozhe li da se zaeme shezlong?
Kas siin saab paati laenutada? М--е -и-да----за--е --дка? М___ л_ д_ с_ з____ л_____ М-ж- л- д- с- з-е-е л-д-а- -------------------------- Може ли да се заеме лодка? 0
M-z------da--- ----e--o---? M____ l_ d_ s_ z____ l_____ M-z-e l- d- s- z-e-e l-d-a- --------------------------- Mozhe li da se zaeme lodka?
Ma surfaks hea meelega. Б-х -ска--- -скала д------- -ъ--. Б__ и____ / и_____ д_ к____ с____ Б-х и-к-л / и-к-л- д- к-р-м с-р-. --------------------------------- Бих искал / искала да карам сърф. 0
Bi-h-i--a--/--skal- d- --r-- -y-f. B___ i____ / i_____ d_ k____ s____ B-k- i-k-l / i-k-l- d- k-r-m s-r-. ---------------------------------- Bikh iskal / iskala da karam syrf.
Ma sukelduks hea meelega. Б-х ---ал /--ск--а -а-с--гм--кам. Б__ и____ / и_____ д_ с_ г_______ Б-х и-к-л / и-к-л- д- с- г-у-к-м- --------------------------------- Бих искал / искала да се гмуркам. 0
Bikh-i-kal-/ ---ala-d------m-r-a-. B___ i____ / i_____ d_ s_ g_______ B-k- i-k-l / i-k-l- d- s- g-u-k-m- ---------------------------------- Bikh iskal / iskala da se gmurkam.
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Би--иск-л-/---ка---д- к-р-- -одн- ск-. Б__ и____ / и_____ д_ к____ в____ с___ Б-х и-к-л / и-к-л- д- к-р-м в-д-и с-и- -------------------------------------- Бих искал / искала да карам водни ски. 0
B--h---ka--/ i-k--- d---ara--vodni-ski. B___ i____ / i_____ d_ k____ v____ s___ B-k- i-k-l / i-k-l- d- k-r-m v-d-i s-i- --------------------------------------- Bikh iskal / iskala da karam vodni ski.
Kas siin saab lainelauda laenutada? Може-------се ---ме--ъ-ф? М___ л_ д_ с_ н____ с____ М-ж- л- д- с- н-е-е с-р-? ------------------------- Може ли да се наеме сърф? 0
M--he-l- -a-s- -a-me----f? M____ l_ d_ s_ n____ s____ M-z-e l- d- s- n-e-e s-r-? -------------------------- Mozhe li da se naeme syrf?
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? М-------д---е -ае-е ---пир-в-- -- -м-р--не? М___ л_ д_ с_ н____ е_________ з_ г________ М-ж- л- д- с- н-е-е е-и-и-о-к- з- г-у-к-н-? ------------------------------------------- Може ли да се наеме екипировка за гмуркане? 0
M-zhe -i-da s- naeme y--------ka-z- -m-rk-n-? M____ l_ d_ s_ n____ y__________ z_ g________ M-z-e l- d- s- n-e-e y-k-p-r-v-a z- g-u-k-n-? --------------------------------------------- Mozhe li da se naeme yekipirovka za gmurkane?
Kas siin saab veesuuski laenutada? Мож---------е н-емат в---и --и? М___ л_ д_ с_ н_____ в____ с___ М-ж- л- д- с- н-е-а- в-д-и с-и- ------------------------------- Може ли да се наемат водни ски? 0
M--he -i d--se-n--m----o--- sk-? M____ l_ d_ s_ n_____ v____ s___ M-z-e l- d- s- n-e-a- v-d-i s-i- -------------------------------- Mozhe li da se naemat vodni ski?
Ma olen alles algaja. Аз с-- -ачи---щ - -ач--ае--. А_ с__ н_______ / н_________ А- с-м н-ч-н-е- / н-ч-н-е-а- ---------------------------- Аз съм начинаещ / начинаеща. 0
Az-sym n-ch--a--h-h-- nac-in--sh--a. A_ s__ n___________ / n_____________ A- s-m n-c-i-a-s-c- / n-c-i-a-s-c-a- ------------------------------------ Az sym nachinaeshch / nachinaeshcha.
Ma olen keskmisel tasemel. С-едн--д-б-р-- -об------. С_____ д____ / д____ с___ С-е-н- д-б-р / д-б-а с-м- ------------------------- Средно добър / добра съм. 0
Sred-o -o----- d-b-a -ym. S_____ d____ / d____ s___ S-e-n- d-b-r / d-b-a s-m- ------------------------- Sredno dobyr / dobra sym.
Ma olen sellega juba tuttav. Т-ва--и е-поз-ато в-ч-. Т___ м_ е п______ в____ Т-в- м- е п-з-а-о в-ч-. ----------------------- Това ми е познато вече. 0
Tova-mi-ye poz-at- v-ch-. T___ m_ y_ p______ v_____ T-v- m- y- p-z-a-o v-c-e- ------------------------- Tova mi ye poznato veche.
Kus on suusatõstuk? К--е ---ки-ли----? К___ е с__ л______ К-д- е с-и л-ф-ъ-? ------------------ Къде е ски лифтът? 0
Kyd- ---s-i li-t-t? K___ y_ s__ l______ K-d- y- s-i l-f-y-? ------------------- Kyde ye ski liftyt?
Kas sul on suusad kaasas? И-а--ли-с-и? И___ л_ с___ И-а- л- с-и- ------------ Имаш ли ски? 0
Imash-l--ski? I____ l_ s___ I-a-h l- s-i- ------------- Imash li ski?
Kas sul on suusasaapad kaasas? Имаш-л--с-и-о---к-? И___ л_ с__ о______ И-а- л- с-и о-у-к-? ------------------- Имаш ли ски обувки? 0
Imas---i -ki o-u-k-? I____ l_ s__ o______ I-a-h l- s-i o-u-k-? -------------------- Imash li ski obuvki?

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.