Vestmik

et Puhkusetegevused   »   nn Ferieaktivitetar

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [førtiåtte]

Ferieaktivitetar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Er--t-a-d---e--? E_ s______ r____ E- s-r-n-a r-i-? ---------------- Er stranda rein? 0
Kas seal saab supelda? G-- d-- an-å-ba------? G__ d__ a_ å b___ d___ G-r d-t a- å b-d- d-r- ---------------------- Går det an å bade der? 0
Kas seal suplemine pole ohtlik? Er-------k---f-rle----b-d- ---? E_ d__ i____ f_____ å b___ d___ E- d-t i-k-e f-r-e- å b-d- d-r- ------------------------------- Er det ikkje farleg å bade der? 0
Kas siin saab päikesevarju laenutada? G-r d-- a- - --i-e --- p-rasoll d-r? G__ d__ a_ å l____ e__ p_______ d___ G-r d-t a- å l-i-e e-n p-r-s-l- d-r- ------------------------------------ Går det an å leige ein parasoll der? 0
Kas siin saab lamamistooli laenutada? Gå- --t -n - l---- ein ---g-es-ol--e-? G__ d__ a_ å l____ e__ l_________ h___ G-r d-t a- å l-i-e e-n l-g-j-s-o- h-r- -------------------------------------- Går det an å leige ein liggjestol her? 0
Kas siin saab paati laenutada? Går-d-t -----lei-----n b-t--e-? G__ d__ a_ å l____ e__ b__ h___ G-r d-t a- å l-i-e e-n b-t h-r- ------------------------------- Går det an å leige ein båt her? 0
Ma surfaks hea meelega. E- vil----r-e--urf-. E_ v__ g_____ s_____ E- v-l g-e-n- s-r-e- -------------------- Eg vil gjerne surfe. 0
Ma sukelduks hea meelega. Eg -i- -je-n- -yk-e. E_ v__ g_____ d_____ E- v-l g-e-n- d-k-e- -------------------- Eg vil gjerne dykke. 0
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Eg--i--g----e --å-p--v--s--. E_ v__ g_____ s__ p_ v______ E- v-l g-e-n- s-å p- v-s-k-. ---------------------------- Eg vil gjerne stå på vasski. 0
Kas siin saab lainelauda laenutada? Gå- det-an-å----------f-b---t-h--? G__ d__ a_ å l____ s_________ h___ G-r d-t a- å l-i-e s-r-e-r-t- h-r- ---------------------------------- Går det an å leige surfebrett her? 0
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? G-r de- a- å-le-g--d---a--t-tyr-h-r? G__ d__ a_ å l____ d___________ h___ G-r d-t a- å l-i-e d-k-a-u-s-y- h-r- ------------------------------------ Går det an å leige dykkarutstyr her? 0
Kas siin saab veesuuski laenutada? G-r de- -n-å --i-e-vassk- he-? G__ d__ a_ å l____ v_____ h___ G-r d-t a- å l-i-e v-s-k- h-r- ------------------------------ Går det an å leige vasski her? 0
Ma olen alles algaja. E- er n------n-r. E_ e_ n__________ E- e- n-b-g-n-a-. ----------------- Eg er nybegynnar. 0
Ma olen keskmisel tasemel. Eg--r -idd----fli--. E_ e_ m______ f_____ E- e- m-d-e-s f-i-k- -------------------- Eg er middels flink. 0
Ma olen sellega juba tuttav. E- -an-d--te gans---bra. E_ k__ d____ g_____ b___ E- k-n d-t-e g-n-k- b-a- ------------------------ Eg kan dette ganske bra. 0
Kus on suusatõstuk? Kv-r e--ski-e-s-n? K___ e_ s_________ K-a- e- s-i-e-s-n- ------------------ Kvar er skiheisen? 0
Kas sul on suusad kaasas? H---d- -e--d---s--? H__ d_ m__ d__ s___ H-r d- m-d d-g s-i- ------------------- Har du med deg ski? 0
Kas sul on suusasaapad kaasas? Ha---u-me- --g --ist---ar? H__ d_ m__ d__ s__________ H-r d- m-d d-g s-i-t-v-a-? -------------------------- Har du med deg skistøvlar? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.