Vestmik

et Puhkusetegevused   »   fr Les activités de vacances

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [quarante-huit]

Les activités de vacances

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? E---ce-que -- -l-g- e-- -------? E_____ q__ l_ p____ e__ p_____ ? E-t-c- q-e l- p-a-e e-t p-o-r- ? -------------------------------- Est-ce que la plage est propre ? 0
Kas seal saab supelda? Es---e qu-o--peu--se ba-g--- là-? E_____ q____ p___ s_ b______ l_ ? E-t-c- q-’-n p-u- s- b-i-n-r l- ? --------------------------------- Est-ce qu’on peut se baigner là ? 0
Kas seal suplemine pole ohtlik? E---ce--u- -’-s----n--reux d- se-baig----là-? E_____ q__ c____ d________ d_ s_ b______ l_ ? E-t-c- q-e c-e-t d-n-e-e-x d- s- b-i-n-r l- ? --------------------------------------------- Est-ce que c’est dangereux de se baigner là ? 0
Kas siin saab päikesevarju laenutada? Est-----u-o--p----lo-er--n par---- -c- ? E_____ q____ p___ l____ u_ p______ i__ ? E-t-c- q-’-n p-u- l-u-r u- p-r-s-l i-i ? ---------------------------------------- Est-ce qu’on peut louer un parasol ici ? 0
Kas siin saab lamamistooli laenutada? E-t-c- q-’-n-pe---lo-e- un- --ai-- l-n--e--ci ? E_____ q____ p___ l____ u__ c_____ l_____ i__ ? E-t-c- q-’-n p-u- l-u-r u-e c-a-s- l-n-u- i-i ? ----------------------------------------------- Est-ce qu’on peut louer une chaise longue ici ? 0
Kas siin saab paati laenutada? Es--c- -u-on--eut-l---r ----a------c- ? E_____ q____ p___ l____ u_ b_____ i__ ? E-t-c- q-’-n p-u- l-u-r u- b-t-a- i-i ? --------------------------------------- Est-ce qu’on peut louer un bateau ici ? 0
Ma surfaks hea meelega. J- vo-d--is-fa--e du ----. J_ v_______ f____ d_ s____ J- v-u-r-i- f-i-e d- s-r-. -------------------------- Je voudrais faire du surf. 0
Ma sukelduks hea meelega. Je-vou-r-is-faire -e la ---ngé-. J_ v_______ f____ d_ l_ p_______ J- v-u-r-i- f-i-e d- l- p-o-g-e- -------------------------------- Je voudrais faire de la plongée. 0
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. J- -o---ai- f-----du---i-n-uti-u-. J_ v_______ f____ d_ s__ n________ J- v-u-r-i- f-i-e d- s-i n-u-i-u-. ---------------------------------- Je voudrais faire du ski nautique. 0
Kas siin saab lainelauda laenutada? E-t--e-------pe-t l--er--n- planc---d--surf ? E_____ q____ p___ l____ u__ p______ d_ s___ ? E-t-c- q-’-n p-u- l-u-r u-e p-a-c-e d- s-r- ? --------------------------------------------- Est-ce qu’on peut louer une planche de surf ? 0
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? E------q--o- -eu--lo-er un é-----ment d- ---ng-- ? E_____ q____ p___ l____ u_ é_________ d_ p______ ? E-t-c- q-’-n p-u- l-u-r u- é-u-p-m-n- d- p-o-g-e ? -------------------------------------------------- Est-ce qu’on peut louer un équipement de plongée ? 0
Kas siin saab veesuuski laenutada? E-t-c- --’-n ---t --u-r-de- sk---n-utiques ? E_____ q____ p___ l____ d__ s___ n________ ? E-t-c- q-’-n p-u- l-u-r d-s s-i- n-u-i-u-s ? -------------------------------------------- Est-ce qu’on peut louer des skis nautiques ? 0
Ma olen alles algaja. J--s--s seuleme---un-e--dé--t-n--e). J_ s___ s________ u____ d___________ J- s-i- s-u-e-e-t u-(-) d-b-t-n-(-)- ------------------------------------ Je suis seulement un(e) débutant(e). 0
Ma olen keskmisel tasemel. J- s-is -o---ne. J_ s___ m_______ J- s-i- m-y-n-e- ---------------- Je suis moyenne. 0
Ma olen sellega juba tuttav. Je --y--onn--s---j- --e-. J_ m__ c______ d___ b____ J- m-y c-n-a-s d-j- b-e-. ------------------------- Je m’y connais déjà bien. 0
Kus on suusatõstuk? O--est le té-é--i-? O_ e__ l_ t______ ? O- e-t l- t-l-s-i ? ------------------- Où est le téléski ? 0
Kas sul on suusad kaasas? As--- --e-é-l-- -----? A____ a____ l__ s___ ? A---u a-e-é l-s s-i- ? ---------------------- As-tu amené les skis ? 0
Kas sul on suusasaapad kaasas? As--- -m-n---e- cha-ss-res -e---i ? A____ a____ l__ c_________ d_ s__ ? A---u a-e-é l-s c-a-s-u-e- d- s-i ? ----------------------------------- As-tu amené les chaussures de ski ? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.