Vestmik

et Puhkusetegevused   »   sv Semesteraktiviteter

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [fyrtiåtta]

Semesteraktiviteter

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Ä- ---an--n-r-n? Ä_ s_______ r___ Ä- s-r-n-e- r-n- ---------------- Är stranden ren? 0
Kas seal saab supelda? Ka--ma- ba-a ---? K__ m__ b___ d___ K-n m-n b-d- d-r- ----------------- Kan man bada där? 0
Kas seal suplemine pole ohtlik? Är --- --te -a--ig- -t- b-d- -ä-? Ä_ d__ i___ f______ a__ b___ d___ Ä- d-t i-t- f-r-i-t a-t b-d- d-r- --------------------------------- Är det inte farligt att bada där? 0
Kas siin saab päikesevarju laenutada? K----an-lå---e-t--a--so-----r? K__ m__ l___ e__ p_______ h___ K-n m-n l-n- e-t p-r-s-l- h-r- ------------------------------ Kan man låna ett parasoll här? 0
Kas siin saab lamamistooli laenutada? K-n -a- låna-e- sol-to- h--? K__ m__ l___ e_ s______ h___ K-n m-n l-n- e- s-l-t-l h-r- ---------------------------- Kan man låna en solstol här? 0
Kas siin saab paati laenutada? K-n --n -ån- e- -----är? K__ m__ l___ e_ b__ h___ K-n m-n l-n- e- b-t h-r- ------------------------ Kan man låna en båt här? 0
Ma surfaks hea meelega. J-- s--l-e--ä--- v---- s---a. J__ s_____ g____ v____ s_____ J-g s-u-l- g-r-a v-l-a s-r-a- ----------------------------- Jag skulle gärna vilja surfa. 0
Ma sukelduks hea meelega. J-g--k-lle g---a---lj- --k-. J__ s_____ g____ v____ d____ J-g s-u-l- g-r-a v-l-a d-k-. ---------------------------- Jag skulle gärna vilja dyka. 0
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Jag------e -är-- vil-a--ka vat-en----o-. J__ s_____ g____ v____ å__ v____________ J-g s-u-l- g-r-a v-l-a å-a v-t-e-s-i-o-. ---------------------------------------- Jag skulle gärna vilja åka vattenskidor. 0
Kas siin saab lainelauda laenutada? K-n m-n ---- e- ----br-da? K__ m__ h___ e_ s_________ K-n m-n h-r- e- s-r-b-ä-a- -------------------------- Kan man hyra en surfbräda? 0
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? Ka------h--a e- dy--rutru-tn-n-? K__ m__ h___ e_ d_______________ K-n m-n h-r- e- d-k-r-t-u-t-i-g- -------------------------------- Kan man hyra en dykarutrustning? 0
Kas siin saab veesuuski laenutada? K-- -a--hy-a va--ensk---r? K__ m__ h___ v____________ K-n m-n h-r- v-t-e-s-i-o-? -------------------------- Kan man hyra vattenskidor? 0
Ma olen alles algaja. J---är----a ------a--. J__ ä_ b___ n_________ J-g ä- b-r- n-b-r-a-e- ---------------------- Jag är bara nybörjare. 0
Ma olen keskmisel tasemel. J-- ---m--el---. J__ ä_ m________ J-g ä- m-d-l-r-. ---------------- Jag är medelbra. 0
Ma olen sellega juba tuttav. Jag ve----r--et-g-r til-. J__ v__ h__ d__ g__ t____ J-g v-t h-r d-t g-r t-l-. ------------------------- Jag vet hur det går till. 0
Kus on suusatõstuk? V-r--- s-i---f---? V__ ä_ s__________ V-r ä- s-i-l-f-e-? ------------------ Var är skidliften? 0
Kas sul on suusad kaasas? H-- du-skido--med---g? H__ d_ s_____ m__ d___ H-r d- s-i-o- m-d d-g- ---------------------- Har du skidor med dig? 0
Kas sul on suusasaapad kaasas? H-r--u pjäxo- --d -ig? H__ d_ p_____ m__ d___ H-r d- p-ä-o- m-d d-g- ---------------------- Har du pjäxor med dig? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.