Vestmik

et Puhkusetegevused   »   sl Aktivnosti na dopustu (na počitnicah)

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [oseminštirideset]

Aktivnosti na dopustu (na počitnicah)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Je pla-a čis--? J_ p____ č_____ J- p-a-a č-s-a- --------------- Je plaža čista? 0
Kas seal saab supelda? J- tam-mo-n- se--o----? J_ t__ m____ s_ k______ J- t-m m-ž-o s- k-p-t-? ----------------------- Je tam možno se kopati? 0
Kas seal suplemine pole ohtlik? Se-n- -ev-r---ta--k-p---? S_ n_ n______ t__ k______ S- n- n-v-r-o t-m k-p-t-? ------------------------- Se ni nevarno tam kopati? 0
Kas siin saab päikesevarju laenutada? S- je-mož----------zpo-odi-- -o--nik? S_ j_ m____ t____ i_________ s_______ S- j- m-ž-o t-k-j i-p-s-d-t- s-n-n-k- ------------------------------------- Si je možno tukaj izposoditi sončnik? 0
Kas siin saab lamamistooli laenutada? S- -e-m-ž-- tukaj iz-osod------žalnik? S_ j_ m____ t____ i_________ l________ S- j- m-ž-o t-k-j i-p-s-d-t- l-ž-l-i-? -------------------------------------- Si je možno tukaj izposoditi ležalnik? 0
Kas siin saab paati laenutada? Si-j-----n- tuk----z-o-o-i-- č-l-? S_ j_ m____ t____ i_________ č____ S- j- m-ž-o t-k-j i-p-s-d-t- č-l-? ---------------------------------- Si je možno tukaj izposoditi čoln? 0
Ma surfaks hea meelega. Rad(---b---u-fa-(a) (-a-ral(-) n----s--). R_____ b_ s________ (_________ n_ d______ R-d-a- b- s-r-a-(-) (-a-r-l-a- n- d-s-i-. ----------------------------------------- Rad(a) bi surfal(a) (jadral(a) na deski). 0
Ma sukelduks hea meelega. R--(-)-b--s--pota-l---(-). R_____ b_ s_ p____________ R-d-a- b- s- p-t-p-j-l-a-. -------------------------- Rad(a) bi se potapljal(a). 0
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Ra-(a) -i----čal-a) -a-vod-. R_____ b_ s________ n_ v____ R-d-a- b- s-u-a-(-) n- v-d-. ---------------------------- Rad(a) bi smučal(a) na vodi. 0
Kas siin saab lainelauda laenutada? J- mo--- n--e- jad-a--e-desk-? J_ m____ n____ j_______ d_____ J- m-ž-n n-j-m j-d-a-n- d-s-e- ------------------------------ Je možen najem jadralne deske? 0
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? J---o-en -a-em --t---j-š-e -p-em-? J_ m____ n____ p__________ o______ J- m-ž-n n-j-m p-t-p-j-š-e o-r-m-? ---------------------------------- Je možen najem potapljaške opreme? 0
Kas siin saab veesuuski laenutada? Je -ož-n -a-em --dnih--m-č-? J_ m____ n____ v_____ s_____ J- m-ž-n n-j-m v-d-i- s-u-i- ---------------------------- Je možen najem vodnih smuči? 0
Ma olen alles algaja. S--------z--et-i- -z-č---i-a-. S__ š___ z_______ (___________ S-m š-l- z-č-t-i- (-a-e-n-c-)- ------------------------------ Sem šele začetnik (začetnica). 0
Ma olen keskmisel tasemel. S-m sr--n-e--ob-r-- -obra. S__ s______ d____ / d_____ S-m s-e-n-e d-b-r / d-b-a- -------------------------- Sem srednje dober / dobra. 0
Ma olen sellega juba tuttav. Že -----o--o-mi ------. Ž_ k__ d____ m_ g__ t__ Ž- k-r d-b-o m- g-e t-. ----------------------- Že kar dobro mi gre to. 0
Kus on suusatõstuk? K-e -e-s-u-a-ska-žičnica (--d---i------e-ni---? K__ j_ s________ ž______ (__________ v_________ K-e j- s-u-a-s-a ž-č-i-a (-e-e-n-c-, v-e-n-c-)- ----------------------------------------------- Kje je smučarska žičnica (sedežnica, vlečnica)? 0
Kas sul on suusad kaasas? P- i-a----s-b--smu-i? P_ i___ s s___ s_____ P- i-a- s s-b- s-u-i- --------------------- Pa imaš s sabo smuči? 0
Kas sul on suusasaapad kaasas? Pa--m-š-s sa-o-s--č-rsk- ---lje? P_ i___ s s___ s________ č______ P- i-a- s s-b- s-u-a-s-e č-v-j-? -------------------------------- Pa imaš s sabo smučarske čevlje? 0

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.