Vestmik

et Puhkusetegevused   »   no Ferieaktiviteter

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [førtiåtte]

Ferieaktiviteter

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Er ---an-- ren? E_ s______ r___ E- s-r-n-a r-n- --------------- Er stranda ren? 0
Kas seal saab supelda? Går --- an-å-ba-- --r? G__ d__ a_ å b___ d___ G-r d-t a- å b-d- d-r- ---------------------- Går det an å bade der? 0
Kas seal suplemine pole ohtlik? Er d-- -k-------ig---b-d--d-r? E_ d__ i___ f_____ å b___ d___ E- d-t i-k- f-r-i- å b-d- d-r- ------------------------------ Er det ikke farlig å bade der? 0
Kas siin saab päikesevarju laenutada? K----an--e-e-e--par-s-- h--? K__ m__ l___ e_ p______ h___ K-n m-n l-i- e- p-r-s-l h-r- ---------------------------- Kan man leie en parasol her? 0
Kas siin saab lamamistooli laenutada? K---m-----ie----l---est-l-her? K__ m__ l___ e_ l________ h___ K-n m-n l-i- e- l-g-e-t-l h-r- ------------------------------ Kan man leie en liggestol her? 0
Kas siin saab paati laenutada? Ka- -a---eie e- bå- h--? K__ m__ l___ e_ b__ h___ K-n m-n l-i- e- b-t h-r- ------------------------ Kan man leie en båt her? 0
Ma surfaks hea meelega. Jeg vil-gjern- ---f-. J__ v__ g_____ s_____ J-g v-l g-e-n- s-r-e- --------------------- Jeg vil gjerne surfe. 0
Ma sukelduks hea meelega. Je- --- g-e----dy-k-. J__ v__ g_____ d_____ J-g v-l g-e-n- d-k-e- --------------------- Jeg vil gjerne dykke. 0
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Je---i--g---n----- -----n----. J__ v__ g_____ s__ p_ v_______ J-g v-l g-e-n- s-å p- v-n-s-i- ------------------------------ Jeg vil gjerne stå på vannski. 0
Kas siin saab lainelauda laenutada? G-----t----å-l-i- --r-e-r-t-? G__ d__ a_ å l___ s__________ G-r d-t a- å l-i- s-r-e-r-t-? ----------------------------- Går det an å leie surfebrett? 0
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? G-r de--an-å--ei- dy-ker--s-y-? G__ d__ a_ å l___ d____________ G-r d-t a- å l-i- d-k-e-u-s-y-? ------------------------------- Går det an å leie dykkerutstyr? 0
Kas siin saab veesuuski laenutada? G---de---- --le-e v--nskie-? G__ d__ a_ å l___ v_________ G-r d-t a- å l-i- v-n-s-i-r- ---------------------------- Går det an å leie vannskier? 0
Ma olen alles algaja. J-- e--nyb--y-n-r. J__ e_ n__________ J-g e- n-b-g-n-e-. ------------------ Jeg er nybegynner. 0
Ma olen keskmisel tasemel. Je- er-mi-de-s------. J__ e_ m______ f_____ J-g e- m-d-e-s f-i-k- --------------------- Jeg er middels flink. 0
Ma olen sellega juba tuttav. J-g-h----e------p- de-te. J__ h__ p______ p_ d_____ J-g h-r p-i-i-g p- d-t-e- ------------------------- Jeg har peiling på dette. 0
Kus on suusatõstuk? H--- ---s-i--i-e-? H___ e_ s_________ H-o- e- s-i-e-s-n- ------------------ Hvor er skiheisen? 0
Kas sul on suusad kaasas? H-r d------d-g -ki-r? H__ d_ m__ d__ s_____ H-r d- m-d d-g s-i-r- --------------------- Har du med deg skier? 0
Kas sul on suusasaapad kaasas? Ha---- me--d-- -kis-ø--er? H__ d_ m__ d__ s__________ H-r d- m-d d-g s-i-t-v-e-? -------------------------- Har du med deg skistøvler? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.