Vestmik

et Puhkusetegevused   »   fi Lomaaktiviteettejä

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [neljäkymmentäkahdeksan]

Lomaaktiviteettejä

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti soome Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Onk- r---- ----a-? O___ r____ p______ O-k- r-n-a p-h-a-? ------------------ Onko ranta puhdas? 0
Kas seal saab supelda? V---o --e--ä u--a? V____ s_____ u____ V-i-o s-e-l- u-d-? ------------------ Voiko siellä uida? 0
Kas seal suplemine pole ohtlik? Eikö -----a---ll--t- uida----l--? E___ o__ v__________ u___ s______ E-k- o-e v-a-a-l-s-a u-d- s-e-l-? --------------------------------- Eikö ole vaarallista uida siellä? 0
Kas siin saab päikesevarju laenutada? V---- -ää--ä--a--at- a-r-nkovar-oa? V____ t_____ l______ a_____________ V-i-o t-ä-t- l-i-a-a a-r-n-o-a-j-a- ----------------------------------- Voiko täältä lainata aurinkovarjoa? 0
Kas siin saab lamamistooli laenutada? V---o---ältä lain-t--a-ri--otu--i-? V____ t_____ l______ a_____________ V-i-o t-ä-t- l-i-a-a a-r-n-o-u-l-n- ----------------------------------- Voiko täältä lainata aurinkotuolin? 0
Kas siin saab paati laenutada? Voi-o--ääl-ä-la-na---v--een? V____ t_____ l______ v______ V-i-o t-ä-t- l-i-a-a v-n-e-? ---------------------------- Voiko täältä lainata veneen? 0
Ma surfaks hea meelega. S------s---mi-lelläni. S_________ m__________ S-r-f-i-i- m-e-e-l-n-. ---------------------- Surffaisin mielelläni. 0
Ma sukelduks hea meelega. Su----a---- ---le--ä--. S__________ m__________ S-k-l-a-s-n m-e-e-l-n-. ----------------------- Sukeltaisin mielelläni. 0
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. A--i----mie-e-l-ni v---su-sil--. A______ m_________ v____________ A-a-s-n m-e-e-l-n- v-s-s-k-i-l-. -------------------------------- Ajaisin mielelläni vesisuksilla. 0
Kas siin saab lainelauda laenutada? Vo--o-s-rf-il--d-- --ok--t-? V____ s___________ v________ V-i-o s-r-f-l-u-a- v-o-r-t-? ---------------------------- Voiko surffilaudan vuokrata? 0
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? Voik----kel---var----et -uo--ata? V____ s________________ v________ V-i-o s-k-l-u-v-r-s-e-t v-o-r-t-? --------------------------------- Voiko sukellusvarusteet vuokrata? 0
Kas siin saab veesuuski laenutada? Voiko-ve--suks---vuo---t-? V____ v_________ v________ V-i-o v-s-s-k-e- v-o-r-t-? -------------------------- Voiko vesisukset vuokrata? 0
Ma olen alles algaja. Ole- ----a-----tte-i-a. O___ v____ a___________ O-e- v-s-a a-o-t-e-i-a- ----------------------- Olen vasta aloittelija. 0
Ma olen keskmisel tasemel. O--- s--te--l---n h-vä. O___ s___________ h____ O-e- s-h-e-l-i-e- h-v-. ----------------------- Olen suhteellisen hyvä. 0
Ma olen sellega juba tuttav. Ti-d-- --n j-. T_____ s__ j__ T-e-ä- s-n j-. -------------- Tiedän sen jo. 0
Kus on suusatõstuk? M---ä--- h--h-o-issi? M____ o_ h___________ M-s-ä o- h-i-t-h-s-i- --------------------- Missä on hiihtohissi? 0
Kas sul on suusad kaasas? O-ko-s-nul-a----s---k-ia--u-a-a? O___ s______ e___ s_____ m______ O-k- s-n-l-a e-e- s-k-i- m-k-n-? -------------------------------- Onko sinulla edes suksia mukana? 0
Kas sul on suusasaapad kaasas? Onk- -i-ul-a ed----onot -----a? O___ s______ e___ m____ m______ O-k- s-n-l-a e-e- m-n-t m-k-n-? ------------------------------- Onko sinulla edes monot mukana? 0

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.