Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   no Possessiver 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sekstisju]

Possessiver 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
prillid b--ll--e b_______ b-i-l-n- -------- brillene 0
Ta unustas oma prillid. H-n-h----l----b-il-e-e--i--. H__ h__ g____ b_______ s____ H-n h-r g-e-t b-i-l-n- s-n-. ---------------------------- Han har glemt brillene sine. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Hv---har ha- br--l-ne-si-----? H___ h__ h__ b_______ s___ d__ H-o- h-r h-n b-i-l-n- s-n- d-? ------------------------------ Hvor har han brillene sine da? 0
kell k-o--a k_____ k-o-k- ------ klokka 0
Ta kell on katki. K-okk--h-n--er ø--l-g-. K_____ h___ e_ ø_______ K-o-k- h-n- e- ø-e-a-t- ----------------------- Klokka hans er ødelagt. 0
Kell ripub seinal. K-o--a-heng--------g-e-. K_____ h_____ p_ v______ K-o-k- h-n-e- p- v-g-e-. ------------------------ Klokka henger på veggen. 0
pass passet p_____ p-s-e- ------ passet 0
Ta kaotas enda passi. H-----r----tet-----et sitt. H__ h__ m_____ p_____ s____ H-n h-r m-s-e- p-s-e- s-t-. --------------------------- Han har mistet passet sitt. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? H--r --r h---pas----si-t--a? H___ h__ h__ p_____ s___ d__ H-o- h-r h-n p-s-e- s-t- d-? ---------------------------- Hvor har han passet sitt da? 0
nad – nende de – --res d_ – d____ d- – d-r-s ---------- de – deres 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. B--n------i-k- f---e fo-e---ene si-e. B____ k__ i___ f____ f_________ s____ B-r-a k-n i-k- f-n-e f-r-l-r-n- s-n-. ------------------------------------- Barna kan ikke finne foreldrene sine. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! M-n -e- e- jo---re--r-----e--s! M__ d__ e_ j_ f_________ d_____ M-n d-r e- j- f-r-l-r-n- d-r-s- ------------------------------- Men der er jo foreldrene deres! 0
Teie – teie D--/ -- –-D-r---/--in D_ / d_ – D____ / d__ D- / d- – D-r-s / d-n --------------------- De / du – Deres / din 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Hv-r-a- va--t-r------? H______ v__ t____ d___ H-o-d-n v-r t-r-n d-n- ---------------------- Hvordan var turen din? 0
Kus on teie naine, härra Müller? H-or ---d-n --n-? H___ e_ d__ k____ H-o- e- d-n k-n-? ----------------- Hvor er din kone? 0
Teie – teie De --d- --D-r-s-/---n D_ / d_ – D____ / d__ D- / d- – D-r-s / d-n --------------------- De / du – Deres / din 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Hvo-dan -a- -u-e- din? H______ v__ t____ d___ H-o-d-n v-r t-r-n d-n- ---------------------- Hvordan var turen din? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? H-or-er-m--n-- -i-,-fru-S---t? H___ e_ m_____ d___ f__ S_____ H-o- e- m-n-e- d-n- f-u S-i-t- ------------------------------ Hvor er mannen din, fru Smidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!