Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   fr Pronoms possessifs 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [soixante-sept]

Pronoms possessifs 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
prillid le----n-tt-s l__ l_______ l-s l-n-t-e- ------------ les lunettes 0
Ta unustas oma prillid. Il-a ou-l---se- ------es. I_ a o_____ s__ l________ I- a o-b-i- s-s l-n-t-e-. ------------------------- Il a oublié ses lunettes. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Où-----il-d----m-------l-nett-s ? O_ a_____ d___ m__ s__ l_______ ? O- a-t-i- d-n- m-s s-s l-n-t-e- ? --------------------------------- Où a-t-il donc mis ses lunettes ? 0
kell l- -o-tr-------o----e l_ m_____ / l________ l- m-n-r- / l-h-r-o-e --------------------- la montre / l’horloge 0
Ta kell on katki. Sa---n--e -st-cas---. S_ m_____ e__ c______ S- m-n-r- e-t c-s-é-. --------------------- Sa montre est cassée. 0
Kell ripub seinal. L--o-l--e es- a-cro-h-e au mur. L________ e__ a________ a_ m___ L-h-r-o-e e-t a-c-o-h-e a- m-r- ------------------------------- L’horloge est accrochée au mur. 0
pass le--as-e---t l_ p________ l- p-s-e-o-t ------------ le passeport 0
Ta kaotas enda passi. Il a---r-u s-n-pas-epo--. I_ a p____ s__ p_________ I- a p-r-u s-n p-s-e-o-t- ------------------------- Il a perdu son passeport. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Où-a-t--l-don- -i- so- p-sse-or--? O_ a_____ d___ m__ s__ p________ ? O- a-t-i- d-n- m-s s-n p-s-e-o-t ? ---------------------------------- Où a-t-il donc mis son passeport ? 0
nad – nende i-s-– leur i__ – l___ i-s – l-u- ---------- ils – leur 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Les en-ant--ne p-u--nt-pa----ouve---e-rs--are-ts. L__ e______ n_ p______ p__ t______ l____ p_______ L-s e-f-n-s n- p-u-e-t p-s t-o-v-r l-u-s p-r-n-s- ------------------------------------------------- Les enfants ne peuvent pas trouver leurs parents. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! M--s----c- leu-s ---e-ts qui-a----ent---ste à -’i---a---! M___ v____ l____ p______ q__ a_______ j____ à l________ ! M-i- v-i-i l-u-s p-r-n-s q-i a-r-v-n- j-s-e à l-i-s-a-t ! --------------------------------------------------------- Mais voici leurs parents qui arrivent juste à l’instant ! 0
Teie – teie v-u- - ----e v___ – v____ v-u- – v-t-e ------------ vous – votre 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? C--me-t--’--t -assé ----e -oya-e, M---------ul--r ? C______ s____ p____ v____ v______ M_______ M_____ ? C-m-e-t s-e-t p-s-é v-t-e v-y-g-, M-n-i-u- M-l-e- ? --------------------------------------------------- Comment s’est passé votre voyage, Monsieur Muller ? 0
Kus on teie naine, härra Müller? O---s--v--r- -e-me----ns--u- -u-l-r-? O_ e__ v____ f_____ M_______ M_____ ? O- e-t v-t-e f-m-e- M-n-i-u- M-l-e- ? ------------------------------------- Où est votre femme, Monsieur Muller ? 0
Teie – teie v--s –--ot-e v___ – v____ v-u- – v-t-e ------------ vous – votre 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? C-m-e-t--’-st --ssé-vot-- v---ge---ad-m- -ch---t ? C______ s____ p____ v____ v______ M_____ S______ ? C-m-e-t s-e-t p-s-é v-t-e v-y-g-, M-d-m- S-h-i-t ? -------------------------------------------------- Comment s’est passé votre voyage, Madame Schmidt ? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? O- e-t-vo-r- m---- Mada-e -c-m-d--? O_ e__ v____ m____ M_____ S______ ? O- e-t v-t-e m-r-, M-d-m- S-h-i-t ? ----------------------------------- Où est votre mari, Madame Schmidt ? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!