Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   be Прыналежныя займеннікі 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [шэсцьдзесят сем]

67 [shests’dzesyat sem]

Прыналежныя займеннікі 2

Prynalezhnyya zaymennіkі 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
prillid акуляры а______ а-у-я-ы ------- акуляры 0
a-ulyary a_______ a-u-y-r- -------- akulyary
Ta unustas oma prillid. Ён----ы- -вае--ку--р-. Ё_ з____ с___ а_______ Ё- з-б-ў с-а- а-у-я-ы- ---------------------- Ён забыў свае акуляры. 0
En z-b-u s-ae--k-ly---. E_ z____ s___ a________ E- z-b-u s-a- a-u-y-r-. ----------------------- En zabyu svae akulyary.
Kuhu ta siis oma prillid jättis? Дз- - --- аку-я--? Д__ ж я__ а_______ Д-е ж я-о а-у-я-ы- ------------------ Дзе ж яго акуляры? 0
D-e-zh y-go a---yar-? D__ z_ y___ a________ D-e z- y-g- a-u-y-r-? --------------------- Dze zh yago akulyary?
kell га-з--н-к г________ г-д-і-н-к --------- гадзіннік 0
ga-zіnn-k g________ g-d-і-n-k --------- gadzіnnіk
Ta kell on katki. Я---га--і--ік-злам----. Я__ г________ з________ Я-о г-д-і-н-к з-а-а-с-. ----------------------- Яго гадзіннік зламаўся. 0
Yag- --d---nіk z-amau--a. Y___ g________ z_________ Y-g- g-d-і-n-k z-a-a-s-a- ------------------------- Yago gadzіnnіk zlamausya.
Kell ripub seinal. Га-з----к---с-ц- -а с--не. Г________ в_____ н_ с_____ Г-д-і-н-к в-с-ц- н- с-я-е- -------------------------- Гадзіннік вісіць на сцяне. 0
Gad-і-n-k vіs---’--- s------. G________ v______ n_ s_______ G-d-і-n-k v-s-t-’ n- s-s-a-e- ----------------------------- Gadzіnnіk vіsіts’ na stsyane.
pass паш-арт п______ п-ш-а-т ------- пашпарт 0
pas--a-t p_______ p-s-p-r- -------- pashpart
Ta kaotas enda passi. Ён--гу-і-------п-шпа--. Ё_ з_____ с___ п_______ Ё- з-у-і- с-о- п-ш-а-т- ----------------------- Ён згубіў свой пашпарт. 0
E- z--bі-----y --shpa-t. E_ z_____ s___ p________ E- z-u-і- s-o- p-s-p-r-. ------------------------ En zgubіu svoy pashpart.
Kuhu ta siis enda passi jättis? Дз-----г--п-ш----? Д__ ж я__ п_______ Д-е ж я-о п-ш-а-т- ------------------ Дзе ж яго пашпарт? 0
Dz---h--a-- -as---r-? D__ z_ y___ p________ D-e z- y-g- p-s-p-r-? --------------------- Dze zh yago pashpart?
nad – nende я-ы –--х я__ – і_ я-ы – і- -------- яны – іх 0
y-ny –-і-h y___ – і__ y-n- – і-h ---------- yany – іkh
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Дз-ц-----м--------а---і-с-------ц---ў. Д____ н_ м_____ з______ с____ б_______ Д-е-і н- м-г-ц- з-а-с-і с-а-х б-ц-к-ў- -------------------------------------- Дзеці не могуць знайсці сваіх бацькоў. 0
Dzets- ne-mog-ts’ zn-y--sі--va--- bats’-ou. D_____ n_ m______ z_______ s_____ b________ D-e-s- n- m-g-t-’ z-a-s-s- s-a-k- b-t-’-o-. ------------------------------------------- Dzetsі ne moguts’ znaystsі svaіkh bats’kou.
Aga sealt nende vanemad tulevadki! Ал- --------ц- -х--а-ьк-! А__ в___ і____ і_ б______ А-е в-с- і-у-ь і- б-ц-к-! ------------------------- Але вось ідуць іх бацькі! 0
Ale-vo-’---uts’-і-h--ats-k-! A__ v___ і_____ і__ b_______ A-e v-s- і-u-s- і-h b-t-’-і- ---------------------------- Ale vos’ іduts’ іkh bats’kі!
Teie – teie В-----аш В_ – В__ В- – В-ш -------- Вы – Ваш 0
Vy------h V_ – V___ V- – V-s- --------- Vy – Vash
Kuidas teie reis oli, härra Müller? Я- пра-ш-а-Ва---па----а,--п-дар ---е-? Я_ п______ В___ п_______ с_____ М_____ Я- п-а-ш-а В-ш- п-е-д-а- с-а-а- М-л-р- -------------------------------------- Як прайшла Ваша паездка, спадар Мюлер? 0
Y-k--r-ys--a ---ha--ae-dka-----dar ---ler? Y__ p_______ V____ p_______ s_____ M______ Y-k p-a-s-l- V-s-a p-e-d-a- s-a-a- M-u-e-? ------------------------------------------ Yak prayshla Vasha paezdka, spadar Myuler?
Kus on teie naine, härra Müller? Дзе -а-а-----а- спа-а------р? Д__ В___ ж_____ с_____ М_____ Д-е В-ш- ж-н-а- с-а-а- М-л-р- ----------------------------- Дзе Ваша жонка, спадар Мюлер? 0
Dze-Va--a----nka---pa-a- My----? D__ V____ z______ s_____ M______ D-e V-s-a z-o-k-, s-a-a- M-u-e-? -------------------------------- Dze Vasha zhonka, spadar Myuler?
Teie – teie Вы –---ш В_ – В__ В- – В-ш -------- Вы – Ваш 0
Vy - -a-h V_ – V___ V- – V-s- --------- Vy – Vash
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Як--райшла-В-ш--паездк-------а-ыня Шмі-? Я_ п______ В___ п_______ с________ Ш____ Я- п-а-ш-а В-ш- п-е-д-а- с-а-а-ы-я Ш-і-? ---------------------------------------- Як прайшла Ваша паездка, спадарыня Шміт? 0
Ya--p-a-shl- V---a p-ezdk-- sp-----------m--? Y__ p_______ V____ p_______ s_________ S_____ Y-k p-a-s-l- V-s-a p-e-d-a- s-a-a-y-y- S-m-t- --------------------------------------------- Yak prayshla Vasha paezdka, spadarynya Shmіt?
Kus on teie mees, proua Schmidt? Дзе--а---уж,----д--ы-я -м-т? Д__ В__ м___ с________ Ш____ Д-е В-ш м-ж- с-а-а-ы-я Ш-і-? ---------------------------- Дзе Ваш муж, спадарыня Шміт? 0
D-e --sh-----, s-adar-n-a--hm--? D__ V___ m____ s_________ S_____ D-e V-s- m-z-, s-a-a-y-y- S-m-t- -------------------------------- Dze Vash muzh, spadarynya Shmіt?

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + valgevene (1-100) MP3 valgevene (1-100)
Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!